Guovdageainnus servet viššalit

Guovdageainnus stuorra beroštupmi dearvvašvuođa- ja ealliniskkadeapmái. Olbmot háliidit easttadit váibmosiva.

Kristine Grønmo
Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK


Guovdageainnus lea stuorra beroštupmi Sámiid dearvvašvuođa ja eallindilleiskkadeapmái man Romssa universitehta dál čađaha. Olbmot háliidit diehtit makkár dávddat sis leat ja vel dan, ahte mo sáhttá easttadit dáid. 63 jahkásaš Láhpoluobbal almmái Lars Ailo Gaino čilge dá manne son vulggii iežas iskkahit.

- Hui dávjá olbmot ožžot váibmosiva ja máŋggas dieđus maid jápmet dasa. Son jáhkká máŋgasis dál eanet beroštupmi dasa ja olbmot leat várrugabbot go ovdal, muitala Gaino.

Buorre dahkat juoidá iežas buorrin

Dán dearvvašvuođa iskkadeamis sáhtát iskkahit váibmosiva, sohkardávdda, alla varradeattu- mo lea čoavjemihttu. Šattat deavdit skovi mas muitalat maid borat, šattat almmuhit juhkandábiid, bátnedikšuma ja mo muđui lea fuolla.

Mázelaš Anne Márjá Gaup Eira lei vuolgán iskkahit iežas dearvvašvuođa ja eallindili.

Mo lea erohus searvat dákkár iskkadeapmái, go mannat fástadoaktára lusa?

- Dáppe leat ráhkkanan oalle bures vuostáiváldit olbmuid, dat lea eará go fitnat doaktáris, čilge Eira.


Guovdageaidnulaččat leat sakka viššalabbot iskkahit iežaset. Romssa universitehta vásiha ahte dearvvašvuođa iskkaheapmi ii lean seamma bivnnut Kárášjogas. Dát lea dáhttu duohken, lohká Ristiinná Gaup Grønmo, gii jođiha báikkálaš iskkademiid.

- Dáppe orrot olbmot váldimin vuohkkasabbot vuostá dan, ahte geahččalit dahkat juoidá iežaset dearvvasvuođa ávkin.

Mázelaš Asllat Ante Eira mielas lea dát buorre fálaldat ja vel nuvttá.

Sáhttet gávdnat buohccuvuodaid

Iskkadeamis lea maid okta buorre bealli; muhtimat geat leat boahtán, leat ožžon dieđu, ahte sii fertejit vajot doaktára lusa, lohká Grønmo.

- Jus lea nu várálaš dilli, de sii ožžot dan olbmo dakkaviđe doaktára lusa, dahje sii sáhttet ávččuhit olbmuid váldit doaktárii oktavuođa muhtin vahkkuid dahje mánuid siste, muitala Grønmo.

Anne Márjá Gaup Eira mielas lea buorre dalán juo gullat makkár leat bohtosat.

- Dáppe ožžon vel gullat, ahte galggan iežan fástadoaktára dáhttut iskat, man olu dárbbašan borrat dálkasiid, ii soaitte leat nu olu go dál, lohká Eira.

Dat mii lea buorre dáinna leago muhtin dávddaid fuomášit iskkadettiin ja nu šaddet sii jođánit doaktára lusa, muitala Ristiinna Gaup Grønmo, iskkadeami báikkálašjođiheaddji.

GULDAL:

Korte nyheter

  • Truet med budsjettkutt – Får penger

    For andre gang på to år foreslo bydel Grünerløkka i Oslo fjerne en lederstilling i den samiske barnehagen i Tøyenparken i sitt budsjettforslag. Dette skapte uro blant foreldre og andre. De mente at ved å blant annet fjerne den samiske daglige lederen kunne den samiske barnehagen bli mer norsk. Men nå får den samiske barnehagen 800.000 kroner i øremerket driftstilskudd.

  • Mikkel Isaks rein blir påkjørt

    Loga dán sámegillii. Ifjor ble 416 rein påkjørt i Troms og Finnmark og i hele landet er tallet nærmere 800 rein, viser tall. Reineier i Fávrrosorda Mikkel Isak Eira er plaget med reinpåkjørsler da det er bygd bilvei gjennom vinterbeitet deres, og reinbeitedistriktet har hittil i høst mistet allerede 15 rein. – Nå har jeg lagd et skilt med blinkende lys for å forhindre, sier Eira. Han mener at Statens Vegvesen burde gjøre mer for å hindre reinpåkjørsler. Vegvesenets Brede Thomassen sier at de vurderer å sette opp flere skilt og strø mer sand slik at stopplengden blir kortere. Se hele videoen her.

    Tromssa - ja Finnmárkku fylkkas vuojáhalle mannan jagi 416 bohcco ja olles Norggas lahka 800, čajehit logut. Mikkel Isak Eira oaivvilda Geaidnodoaimmahat sáhtášii eanet bargat eastadan dihte vuojahallamiid. 
  • Áigot eanet ovttasbargat

    Davviriikkain áigot lasihit ovttasbarggu sámeoahpahusáššiin. Otne leat suokkardallan sámeoahpahusbarggu čuolmmaid ja ohcan daidda čovdosiid. Čovdosat galget leat davviriikkalaččat ja guoskkat boahtteáiggis buot golmma davviriikkas. – Nu ahte mis lea dakkár sohppojuvvon vuohki das, ahte mo mii bargat ovttas, okta ovdamearka lea mo oktasaš dilálašvuođain mii basttit hábmet dan oppalaš gova ja soahpat, ahte mo mii ovdánit, lohka Anni Koivisto
    Suoma Sámedikke 1. várreságajođiheaddji.

    Anni Koivisto
Sámedikke 1. várreságajođiheaddji
    Foto: Yle Sapmi