Guovdageainnu čoahkkebáikki juhkančázis lea ivdnelohku (fargetall) ja šaddadeaddji mikroorganismmat (kimtall) badjel rávvejuvvon meriid mat leat juhkančáhceláhkaásahusas.
Alla ivdnelohku dagaha ahte eai leat 2 hygenalaš hehttehusa ráidnemii, juoga mii gáibiduvvo juhkančáhceláhkaásahusa § 14.
Dáinna duogážiin lea Guovdageainnu suohkan ovttasráđiid Biebmobearráigeahčuin sádden vuoššandieđu siidjiide geat ožžot juhkančázi Guovdageainnu čoahkkebáikki čáhcerusttegis.
Sivvan dása lea go eatnu lea nu dulvvis, mii fas dagaha ahte min čáhcerusttegii golgá govddačáhci. Go eatnu coahku, áigu suohkan čađahit doaibmabijuid čáhcerusttega čáhcesisaváldima hárrái.
Suohkan lea kloreregoahtán juhkančázi Guovdageainnu čáhcerusttegis eastadeaddji doaibman. Dasa lassin váldá lassi čáhceiskkosiid dárkkistit ja bearráigeahččá juhkančázi kvalitehta.
Go bohtosat fas vástidit juhkančáhceláhkaásahusa gáibádusaid, heaittiha suohkan klorerema. Čázi kloreremis eai leat váikkuhusat dearvvašvuhtii, dieđiha
.