NRK Meny
Normal

Guovdageaidnu gaskavurrui

Ájluovtta skåvllå oahppit vuoittahalle Guovdageainnu nuoraidskuvlla oahppiide guđain čuoggáin Dieđátgo-gilvvuid álgovuorus.

Dieđátgo oasseváldit Guovdageainnu nuoraidskuvllas
Foto: NRK

Ovdal gilvvuid sihke Ájluovtta skåvllå oahppit ja Guovdageainnu nuoraidskuvlla oahppit muitaledje iežaset lohkan veháš Sámedikki birra. Dasa lassin oahppit muitaledje iežaset čuovvun ođđasiid.

Diibmá Guovdageaidnnu nuoraidskuvlla joavku lei Dieđátgo-gilvvuid finálas. 2008:s skuvlla joavku vuittii nuoraidskuvllaoahppiid rádiodiehtogilvvuid. Maiddái dán jagi Guovdageainnu joavku lei njunnožis vuosttas gažaldaga rájes 2. álgovuorus. Ájluovtta joavku (2,5) vuoittahalai maŋážassii Guovdageidnui guđain čuoggáin (8,5) Dieđátgo-gilvvuid 2. álgovuorus.

Dieđátgo 2010-gilvvuid 2. álgovuorru sáddejuvvui NRK Sámi Radios 28.1.2010 d. 16.30.

GULDAL: 2. álgovuorru 2010

- Somás gilvvut

Ájluovtta oahppit eai lean nu beare haga behtton, vaikko vuoittahallege. Sii lohket áigut searvat Dieđátgo-gilvvuide ođđasit boahtte jagi.

– Dát lei suohtas, logai 16-jahkásaš Einar Ráhka dalán gilvvuid maŋŋá.

– Dat ii daga nu olu, dovddahiiges 13-jahkásaš Ole Fredrik Nerdgård.

– Sii fertejit lohkat eanet boahtte jagi gilvvuid várás, muitaliiges 14-jahkásaš Trond Edvard Paulsen.

Guovdageainnu nuoraidskuvlla oahppiid mielas lei somá vuoitit 2. álgovuoru ja beassat viidásut gaskavurrui.

– Gal dát lei oba somá, dovddahii 15-jahkásaš Martin Buljo gilvvuid maŋŋá.

– Dál leat hui buorit dovddut. Dat lea veahkehan lohkat. Ná čilgiiges 13-jahkásaš Elle Martine Eira.

– Váttes gažaldagat

Oahppiid mielas muhtun gažaldagat ledje oalle váddásat. Martin Buljo, dovddahiige, ahte sii fertejit vel eanet lohkat gaskavurrui.

– Dál sii gal fertejit vissa juohke beaivve lohkat ja čuovvut ođđasiid. Lohkat maiddái ruovttus, muitalii Buljo.

– Sii fertejit hárjehallat maiddái sámegiela grammatihka eanet, čilgiiges 15-jahkásaš Anne Biret Pulk.

Oasseváldit

Ájluovtta skåvllå Dieđátgo-joavku:

  • 16-jahkásaš Einar Ráhka, guhte vázzá 10. luohkás
  • 13-jahkásaš Ole Fredrik Nerdgård, guhte vázzá 8. luohkás
  • 14-jahkásaš Trond Edvard Paulsen, guhte vázzá 9.luohkás

Guovdageainnu nuoraidskuvlla Dieđátgo-joavku:

  • 15-jahkásaš Anne Biret Pulk, guhte vázzá 9. luohkás
  • 13-jahkásaš Elle Martine Eira, guhte vázzá 8. luohkás|
  • 15-jahkásaš Martin Buljo, guhte vázzá 10. luohkás
Dieđátgo logo

Gažaldagat ja rivttes vástádusat

1. Rehket

  • Man olu lea: 22 + 33 + 11 + 9 + 35? 110.
  • Dii lehpet váldán loana báŋkkus 120.000 ruvnnu. Loana jahkereantu lea guhtta proseantta. Man olu gártabehtet máksit reanttu 180 beaivvis? 3.600 ruvnnu.

2. Musihkka

  • Sámi álbmotlávlla, Sámi soga lávlla lea, lea Isak Saba čállin dikta. Goas dat almmuhuvvui vuosttas háve? 1906:s.
  • Čuovvovaččat gullabehtet guokte artistta. Guldalehket dárkilit! Mii dán guovtti artisttas lea oktasaš? Soai leaba guktot vuoitán guktii Sámi Grand prix-gilvvuid lávlunoasi.

3. Sámegiella

  • Rievdadehket čuovvovaš cealkagiid biehttalancealkkan:Go doai vuolgibeahtti, de moaige vulge. Lehpetgo dii fitnan skuvllas? Rivttes vástádusat: Go doai eahppi vuolgge, de moaige ean vuolgge. Ehpetgo dii leat fitnan skuvllas?
  • Adjektiivvain leat golbma veardidanhámi. Maiddái máŋgga advearbba sáhttá veardidit. Sojahehpet advearbbaid dávjá ja guhká sihke komparatiivvas ja superlatiivvas? Dávjá, dávjjit ~ dávjjibut, dávjjimus ~ dávjjimusat ~ dávjjimustá. Guhká, guhkit, guhkimus ~ guhkimusat~ guhkimustá.

4. Osku

  • Sámiid oskkus nissonipmiliin lea guovddáš sadji obmo riegádeamis ja bajásšaddamis. Namuhehket njeallje deháleamos nissonipmila. RIvttes vástádus: Máttáráhkka, Sáráhkka, Juoksáhkká ja Uksáhkká.
  • Manin muslimat gohčodit iežaset bassi čállaga? Koránan.

5. Feara mii

  • Guđiin sániin bohtet čuovvovaš oanádusat: SVL, SNF, SSL ja SHL? Sámi Valáštallanlihttu, Sámi nissonforum, Sámi spábbačiekčanlihttu ja Sámi heargevuodjinlihttu.
  • Čuovvovaččat gullabehtet oasáža ođđasiin, maid muitaleimmet ođđajagimánu 8. beaivve dán jagi, go muhtun áittii goddit sápmelaččaid skuvllas. Guldalehket dárkilit, guđe skuvllas ja gos dát dáhpáhuvai? Kongsbakkena skuvllas, Tromssas.

6. Sámepolitihkka

  • Álggos gullabehket golbma olbmo hállamen. Guldalehket dárkilit! Mii dán golbmasis lea oktasaš? Sii leat buohkat Sámediggepresideanttat.
  • Dasto gullabehket oasáža mannan čavčča Norgga Sámediggerahpamis. Mii dalle manai boastut? Norgga Sámediggepresideanta, Egil Olli, gohčodii Gonagas Haralda Gonagas Olavan.