NRK Meny

Guovdageaidnu gaskavurrui

Ájluovtta skåvllå oahppit vuoittahalle Guovdageainnu nuoraidskuvlla oahppiide guđain čuoggáin Dieđátgo-gilvvuid álgovuorus.

Dieđátgo oasseváldit Guovdageainnu nuoraidskuvllas
Foto: NRK

Artikkelen er flere år gammel.

Ovdal gilvvuid sihke Ájluovtta skåvllå oahppit ja Guovdageainnu nuoraidskuvlla oahppit muitaledje iežaset lohkan veháš Sámedikki birra. Dasa lassin oahppit muitaledje iežaset čuovvun ođđasiid.

Diibmá Guovdageaidnnu nuoraidskuvlla joavku lei Dieđátgo-gilvvuid finálas. 2008:s skuvlla joavku vuittii nuoraidskuvllaoahppiid rádiodiehtogilvvuid. Maiddái dán jagi Guovdageainnu joavku lei njunnožis vuosttas gažaldaga rájes 2. álgovuorus. Ájluovtta joavku (2,5) vuoittahalai maŋážassii Guovdageidnui guđain čuoggáin (8,5) Dieđátgo-gilvvuid 2. álgovuorus.

Dieđátgo 2010-gilvvuid 2. álgovuorru sáddejuvvui NRK Sámi Radios 28.1.2010 d. 16.30.

GULDAL: 2. álgovuorru 2010

- Somás gilvvut

Ájluovtta oahppit eai lean nu beare haga behtton, vaikko vuoittahallege. Sii lohket áigut searvat Dieđátgo-gilvvuide ođđasit boahtte jagi.

– Dát lei suohtas, logai 16-jahkásaš Einar Ráhka dalán gilvvuid maŋŋá.

– Dat ii daga nu olu, dovddahiiges 13-jahkásaš Ole Fredrik Nerdgård.

– Sii fertejit lohkat eanet boahtte jagi gilvvuid várás, muitaliiges 14-jahkásaš Trond Edvard Paulsen.

Guovdageainnu nuoraidskuvlla oahppiid mielas lei somá vuoitit 2. álgovuoru ja beassat viidásut gaskavurrui.

– Gal dát lei oba somá, dovddahii 15-jahkásaš Martin Buljo gilvvuid maŋŋá.

– Dál leat hui buorit dovddut. Dat lea veahkehan lohkat. Ná čilgiiges 13-jahkásaš Elle Martine Eira.

– Váttes gažaldagat

Oahppiid mielas muhtun gažaldagat ledje oalle váddásat. Martin Buljo, dovddahiige, ahte sii fertejit vel eanet lohkat gaskavurrui.

– Dál sii gal fertejit vissa juohke beaivve lohkat ja čuovvut ođđasiid. Lohkat maiddái ruovttus, muitalii Buljo.

– Sii fertejit hárjehallat maiddái sámegiela grammatihka eanet, čilgiiges 15-jahkásaš Anne Biret Pulk.

Oasseváldit

Ájluovtta skåvllå Dieđátgo-joavku:

  • 16-jahkásaš Einar Ráhka, guhte vázzá 10. luohkás
  • 13-jahkásaš Ole Fredrik Nerdgård, guhte vázzá 8. luohkás
  • 14-jahkásaš Trond Edvard Paulsen, guhte vázzá 9.luohkás

Guovdageainnu nuoraidskuvlla Dieđátgo-joavku:

  • 15-jahkásaš Anne Biret Pulk, guhte vázzá 9. luohkás
  • 13-jahkásaš Elle Martine Eira, guhte vázzá 8. luohkás|
  • 15-jahkásaš Martin Buljo, guhte vázzá 10. luohkás
Dieđátgo logo

Gažaldagat ja rivttes vástádusat

1. Rehket

  • Man olu lea: 22 + 33 + 11 + 9 + 35? 110.
  • Dii lehpet váldán loana báŋkkus 120.000 ruvnnu. Loana jahkereantu lea guhtta proseantta. Man olu gártabehtet máksit reanttu 180 beaivvis? 3.600 ruvnnu.

2. Musihkka

  • Sámi álbmotlávlla, Sámi soga lávlla lea, lea Isak Saba čállin dikta. Goas dat almmuhuvvui vuosttas háve? 1906:s.
  • Čuovvovaččat gullabehtet guokte artistta. Guldalehket dárkilit! Mii dán guovtti artisttas lea oktasaš? Soai leaba guktot vuoitán guktii Sámi Grand prix-gilvvuid lávlunoasi.

3. Sámegiella

  • Rievdadehket čuovvovaš cealkagiid biehttalancealkkan:Go doai vuolgibeahtti, de moaige vulge. Lehpetgo dii fitnan skuvllas? Rivttes vástádusat: Go doai eahppi vuolgge, de moaige ean vuolgge. Ehpetgo dii leat fitnan skuvllas?
  • Adjektiivvain leat golbma veardidanhámi. Maiddái máŋgga advearbba sáhttá veardidit. Sojahehpet advearbbaid dávjá ja guhká sihke komparatiivvas ja superlatiivvas? Dávjá, dávjjit ~ dávjjibut, dávjjimus ~ dávjjimusat ~ dávjjimustá. Guhká, guhkit, guhkimus ~ guhkimusat~ guhkimustá.

4. Osku

  • Sámiid oskkus nissonipmiliin lea guovddáš sadji obmo riegádeamis ja bajásšaddamis. Namuhehket njeallje deháleamos nissonipmila. RIvttes vástádus: Máttáráhkka, Sáráhkka, Juoksáhkká ja Uksáhkká.
  • Manin muslimat gohčodit iežaset bassi čállaga? Koránan.

5. Feara mii

  • Guđiin sániin bohtet čuovvovaš oanádusat: SVL, SNF, SSL ja SHL? Sámi Valáštallanlihttu, Sámi nissonforum, Sámi spábbačiekčanlihttu ja Sámi heargevuodjinlihttu.
  • Čuovvovaččat gullabehtet oasáža ođđasiin, maid muitaleimmet ođđajagimánu 8. beaivve dán jagi, go muhtun áittii goddit sápmelaččaid skuvllas. Guldalehket dárkilit, guđe skuvllas ja gos dát dáhpáhuvai? Kongsbakkena skuvllas, Tromssas.

6. Sámepolitihkka

  • Álggos gullabehket golbma olbmo hállamen. Guldalehket dárkilit! Mii dán golbmasis lea oktasaš? Sii leat buohkat Sámediggepresideanttat.
  • Dasto gullabehket oasáža mannan čavčča Norgga Sámediggerahpamis. Mii dalle manai boastut? Norgga Sámediggepresideanta, Egil Olli, gohčodii Gonagas Haralda Gonagas Olavan.