Guhkes filbma Sameblod, mainna bagadalli Amanda Kernell lea bargan maŋimuš jagiid, čájehuvvo vuosttas geardde Venezia filbmafestiválas čakčamánus. Filbma lea báddejuvvon Deartnas ja Stockholmma birrasis, ja dat muitala nuorra sámenissona čalmmiiguin 1930-logu Ruoŧas, ja mo dien áigge nállebiologiija ja kolonisma váikkuhii sutnje ja su sámi iešdovdui. Preassadieđáhusas čilge bagadalli Amanda Kernell iežas čevllohallat, go vuosttas guhkes filmmas beassá čájehit nu dehálaš festiválas go Venezia filbmariemuin.
Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.
– Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.
Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.
Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.
– Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.
Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.
– Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.