Gonagas Harald ii jáhke dánska dronnega dán áššis dahkat maidige.
– Mus dáidet leat seammá jurdagat go sus, ahte dien áššái son ii seagut iežas, lohká Gonagas Harald.
Mátkkoštettiin Sámis dán vahkus dat duođaštii Gonagas Harald journalisttaide, ahte son lea gullan meavrresgári áššis.
Norgga ovddeš sámediggepresideanta Aili Keskitalo lea Dánmárkku dronnegii čállán reivve. Das bivdá veahki máhcahit Sápmái Poala-Ándde/Anders Poalssona meavrresgári, mii duoguštuvvui ja sáddejuvvui Københámmanii jagis 1692.
Dan rájes dat lea leamaš oassin Dánmárkku nationálamusea čoakkáldagas.
DUOGUŠTUVVUI 1692:s : Poala-Ándde / Anders Poalssona meavrresgárri duoguštuvvui Várjjagis Nuorta-Finnmárkkus ja sáddejuvvui Københámmanii 1692:s.
Foto: Terje Bendiksby / NTB– Áššedovdiid hálddus
Reivves deattuha Keskitalo, ahte meavrresgárri lea dehálaš sámi kulturmuitu, mas lea erenoamáš árvu olu sámiide.
– Dat gullá Sápmái, čállá son Dánmárkku dronnegii.
Gonagas Harald goit geažida ahte reivve ii rievdat dan movt son ja Dánmárkku dronnet dábálaččat dusteba dákkár áššiid.
– Ášši leat vuorkádávvir áššedovdiid hálddus, lohká Gonagas Harald.
Son diehtá ahte Dánmárkkus leat musea njunnošat bargamin áššiin.
– Mon dieđan ahte dánska Nationálamusea lea bargamin áššiin. Jáhkkimis mearridit sii dás juoga oalle fargga, lohká Gonagas.
Áviisa VG:ii lea Nationálamusea vástidan ahte kulturmuittuid máhcaheapmi lea áddjás bargu.
Maiddái kulturministtar ferte dása juoga cealkit.
Easkka giđđat soaitá sis leat Sámediggái vástádus áššis, čállá musea e-poasttas VG:ii.
– Berrešii hállat Dánmárkku dronnegiin
Jagis 1979 luoikkai dánska Nationálamusea meavrresgári Sámiid Vuorká-Dávviriidda ja RiddoDuottarMuseaide Kárášjogas.
VUORDDAŠA VÁSTÁDUSA: RiddoDuottarMuseaid direktevrra, Anne-May Olli, vuorddaša vástádusa Dánmárkkus.
Foto: Dragan Cubrilo / NRKDát luoikkahanšiehtadus nohká juovlamánu 1. beaivve dán jagi.
RiddoDuottarMuseas dáhttot bisuhit meavrresgári Kárášjogas ja danne bivdet veahkki Sámedikkis.
Musea direktevrra, Anne May Olli, sávvá ahte Gonagas Harald dattetge háleštivččii dán áššis Dánmárkku dronnet Margrethiin.
– Mon ádden ahte Gonagas Harald almmolaččat ii daja maidige dán áššis, muhto sávan ahte son priváhta oktavuođain dattetge oaivvilda dán birra juoga go hálešta Dronnet Margrethein, lohká Olli NTB:ii.
Meavrresgárri lea oassin dánska Nationálamusea gonagaslaš čoakkáldagas, muittuha Olli.
Dál lea sámiide dehálaš ahte Gonagas Harald daguidis bokte ge čájehivččii ahte son maiddái lea sámiid gonagas.
– Son lea ieš dadjan ahte Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiid ala: sápmelaččaid ja norgalaččaid. Goappašiin álbmogiin leat seammá vuoigatvuođat ovddidit kultuvrraset ja gielaset. Ja mun vuorddán son lea min jietna doppe gos mis lea dárbu gullot, lohká Olli.
- Loga maid dárogillii: