Hopp til innhold

Gonagas Harald meavrresgári máhcaheamis: – In seagut dien áššái

Sámediggi lea dáhtton dánska dronnegis veahki máhcahit Sápmái meavrresgári mii lea Københápmanis.

Åpning av Sametinget 2021: kronprins Haakon, kong Harald og Aili Keskitalo.

GONAGAS SÁMIS: Gonagas Harald lea dán vahkus leamaš Sámis. Dá lea son sámediggerahpamis. Su bálddas ovddeš sámediggepresideanta Áili Keskitalo.

Foto: June Grønnvoll Bjørnback / NRK

Gonagas Harald ii jáhke dánska dronnega dán áššis dahkat maidige.

– Mus dáidet leat seammá jurdagat go sus, ahte dien áššái son ii seagut iežas, lohká Gonagas Harald.

Mátkkoštettiin Sámis dán vahkus dat duođaštii Gonagas Harald journalisttaide, ahte son lea gullan meavrresgári áššis.

Norgga ovddeš sámediggepresideanta Aili Keskitalo lea Dánmárkku dronnegii čállán reivve. Das bivdá veahki máhcahit Sápmái Poala-Ándde/Anders Poalssona meavrresgári, mii duoguštuvvui ja sáddejuvvui Københámmanii jagis 1692.

Dan rájes dat lea leamaš oassin Dánmárkku nationálamusea čoakkáldagas.

Samisk tromme

DUOGUŠTUVVUI 1692:s : Poala-Ándde / Anders Poalssona meavrresgárri duoguštuvvui Várjjagis Nuorta-Finnmárkkus ja sáddejuvvui Københámmanii 1692:s.

Foto: Terje Bendiksby / NTB

– Áššedovdiid hálddus

Reivves deattuha Keskitalo, ahte meavrresgárri lea dehálaš sámi kulturmuitu, mas lea erenoamáš árvu olu sámiide.

– Dat gullá Sápmái, čállá son Dánmárkku dronnegii.

Gonagas Harald goit geažida ahte reivve ii rievdat dan movt son ja Dánmárkku dronnet dábálaččat dusteba dákkár áššiid.

– Ášši leat vuorkádávvir áššedovdiid hálddus, lohká Gonagas Harald.

Son diehtá ahte Dánmárkkus leat musea njunnošat bargamin áššiin.

– Mon dieđan ahte dánska Nationálamusea lea bargamin áššiin. Jáhkkimis mearridit sii dás juoga oalle fargga, lohká Gonagas.

Áviisa VG:ii lea Nationálamusea vástidan ahte kulturmuittuid máhcaheapmi lea áddjás bargu.

Maiddái kulturministtar ferte dása juoga cealkit.

Easkka giđđat soaitá sis leat Sámediggái vástádus áššis, čállá musea e-poasttas VG:ii.

– Berrešii hállat Dánmárkku dronnegiin

Jagis 1979 luoikkai dánska Nationálamusea meavrresgári Sámiid Vuorká-Dávviriidda ja RiddoDuottarMuseaide Kárášjogas.

Anne May Olli

VUORDDAŠA VÁSTÁDUSA: RiddoDuottarMuseaid direktevrra, Anne-May Olli, vuorddaša vástádusa Dánmárkkus.

Foto: Dragan Cubrilo / NRK

Dát luoikkahanšiehtadus nohká juovlamánu 1. beaivve dán jagi.

RiddoDuottarMuseas dáhttot bisuhit meavrresgári Kárášjogas ja danne bivdet veahkki Sámedikkis.

Musea direktevrra, Anne May Olli, sávvá ahte Gonagas Harald dattetge háleštivččii dán áššis Dánmárkku dronnet Margrethiin.

– Mon ádden ahte Gonagas Harald almmolaččat ii daja maidige dán áššis, muhto sávan ahte son priváhta oktavuođain dattetge oaivvilda dán birra juoga go hálešta Dronnet Margrethein, lohká Olli NTB:ii.

Meavrresgárri lea oassin dánska Nationálamusea gonagaslaš čoakkáldagas, muittuha Olli.

Dál lea sámiide dehálaš ahte Gonagas Harald daguidis bokte ge čájehivččii ahte son maiddái lea sámiid gonagas.

– Son lea ieš dadjan ahte Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiid ala: sápmelaččaid ja norgalaččaid. Goappašiin álbmogiin leat seammá vuoigatvuođat ovddidit kultuvrraset ja gielaset. Ja mun vuorddán son lea min jietna doppe gos mis lea dárbu gullot, lohká Olli.

Korte nyheter

  • Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livččet vejolaččat sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearu alde, dan dihte go jus ribahit golgat kemikálaid de livčče golgat juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvu go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi
  • Suodjalus lea viežžan iežaset ruskkaid

    Ruskkat maid gávdne duoddaris maŋŋá Nordic Response soahtehárjehallamiid lea dál vižžojuvvon Suodjalusas.

    Maŋŋágo Nato-hárjehallan Nordic Response lei leamaš Rávttošvuomi álbmotmeahci láhka njukčamánus, de fuomášuvvui ahte guovllus ledje ollu ruskkat.

    – Dát ii livčče galgan dáhpáhuvvat, dadjá Marianne Rygh Bø, gii lea birasgáhttenoffiseara Suodjalusa operatiivvalaš váldoguovddážis.