Hopp til innhold

Golahan juo 250.000 ruvnno dulkkaide mánáidsuodjalusáššiin

Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta mielas ii leat riekta ahte suohkan ferte máksit go stáhtaásahusas eai ipmir sámegiela. Dál son sádde rehkega ruovttoluotta stáhtii.

Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta mielas ii leat riekta ahte suohkan ferte máksit go stáhtaásahusas eai ipmir sámegiela. Dál son sádde rehkega ruovttoluotta stáhtii.

Reportar: Marie Elise Nystad, govven: Juliane Kravik ja Roger Manndal, čuohppan: Roger Manndal

Ášši lea dat ahte Guovdageainnu suohkan lea dássážii dán jagi jo ožžon 250 000 ruvnno liigegollun dulkkaide vai mánát ja váhnemat besset sámástit go sin áššit leat ovdan Romssa ja Finnmárkku fylkkalávdegottis mii mearrida mánáidsuodjalus áššiid.

– Lea áibbas boastut ahte suohkan dat ferte máksit go stáhtalaš ásahusain eai ipmir sámegiela, lohká Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta.

250.000 ruvnno dulkkaide

Mánáidsuodjalus- ja sosiálaáššiid fylkkalávdegoddi lea stáhtalaš orgána mii dahká mearrádusaid mánáidsuodjalus áššiin. Dát lávdegoddi lea Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeantta vuollásaš orgána, mii mearrida áššiin gos mánáidsuodjalus omd áigu sirdit mánáid eret ruovttus.

Go áššit gieđahallojuvvojit lávdegottis de lea mánáidsuodjalusa ovddasvástádus čuvget áššiid, ja jus bealálaččat dáhttot sámegiela geavahit, de ferte mánáidsuodjalus bálkkáhit dulkka.

Dán jagi vuosttaš njeallje mánu lea jo Guovdageainnu mánáidsuodjalus golahan 250.000 ruvnno dása.

Sádde rehkega stáhtii

– Sámilágas addo vuoigatvuođa sámi bargiide ja geavaheddjiide geavahit sámegiela go lea oktavuohta almmolaš ásahusaiguin. De lea maid almmolaš ásahusaid ovddasvástádus gokčat goluid jus leat olggosgolut omd dulkomii. Dás viggá fylkkalávdegoddi hoigat rehkega suohkana ala. Dán mii eat šat dohkket, lohká Hætta.

Son áigu dál sáddet dulkonrehkega stáhtii.

– Mun lean dáhtton min hálddahusa sáddet rehkega dulkonolggosgoluid ovddas stáhtii, lohká Hætta.

Suohkaniid ovddasvástádus gokčat goluid

Kai-Morten Terning (Frp)

Stáhtačálli Kai-Morten Terning

Foto: Katarina Theis-Haugan / NRK

Muhto Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttas eai čuovvol Guovdageainnu sátnejođiheaddji.

– Lea suohkaniid ovddasvástádus čuvget ášši ja maiddái gokčat buot goluid go áššit leat ovdan fylkkalávdegottiin, lohká stáhtačálli Kai-Morten Terning.

Son dadjá ahte dat maid guoská dulkongoluide.

– Lea buorre go bealalaččat besset geavahit iežaset eatnigiela fylkkalávdegottis, muhto leaš dál sámegiella dahje jus sisafárrejeaddjit dáhttot iežaset eatnigillii čilget áššiid, de ferte suohkan bálkkáhit dulkka, lohká Terning.

Son dadjá ahte sis ii leat makkárge áigumuš rievdadit dán, ja eai áiggo gal máksit Guovdgeainnu suohkana dulkonrehkega.

Sámedikkis bivdán veahki

Aili Keskitalo

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta lea dál bivdán sámedikkis veahki.

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo ipmirda Guovdageainnu sátnejođiheaddji dán áššis ii su ge mielas oro riekta ahte dát golut gáhččet suohkaniid ala.

– Dat vuođđojearaldat, dat prinsihppa, dán ášši duogábealde lea juoga maid mii sáhttit loktet sihke fylkkamánniin ja guovddáš eiseválddiiguin, go min mielas ii oro govttolaš ahte lea dákkár ordnet ja ipmárdus lea ahte dá leat golut mat gullet suohkaniidda, lohká Keskitalo.

Korte nyheter

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi
  • Suodjalus lea viežžan iežaset ruskkaid álbmotmeahccis

    Ruskkat maid gávdne duoddaris maŋŋá Nordic Response soahtehárjehallamiid lea dál vižžojuvvon Suodjalusas.


    Maŋŋágo Nato-hárjehallan Nordic Response lei leamaš Rávttošvuomi álbmotmeahcis njukčamánus, de fuomášuvvui ahte guovllus ledje ollu ruskkat.

    - Dát ii livčče galgan dáhpáhuvvat, dadjá Marianne Rygh Bø, gii lea birasgáhttenoffiseara Suodjalusa operatiivvalaš váldoguovddážis.

  • Trekker drikkevanns-protest

    De planlagte vindturbinene som kunne true drikkevannet i Berlevåg, skal flyttes.

    Det har Varanger Kraft Hydrogen besluttet.

    I fjor sa Mattilsynet nei til å utvide vindkraftanlegget på Raggovidda. Grunnen var at et eventuelt utslipp av kjemikalier ville havne i drikkevannet.

    Men en flytting av fire turbiner var alt som skulle til. Nå har Mattilsynet trukket tilbake sin innsigelse.