Hopp til innhold

Goavddis šattai fanaslávvu

Eamit gohčui isida ráhkadit goavddi muhto das šattai eará, das šattai stuorra lávvu. Go son dasa vel goallostii fátnasa de das gárttai fanaslávvu.

Lavvo

Fanaslávvu

Foto: Kvandahl /

Arne Kvandahl

Arne Kvandahl

Foto: Kvandahl

Arne Kvandahl ássá moadde kilomehter davábealde šalddi Suorttas Viestterállasis Nordlánddas. Muhtun áigge dassái árvalii su eamit, Synnøve, isida ráhkadit goavddi olggobeallai sudno viesu muhto dasa gal Arne ii mieđihan. Dan sadjái go ráhkadit goavddi de árvalii eamit baicce isida hukset lávu mearragáddái ja nu dat loahpas geavai.

Borasdávda bissehii prošeavtta

Arne Kvandahl muitala ahte lei jurdda huksegoahtit lávu guokte jagi áigi muhto de son fáhtehalai borasdávdii ja dan oktavuođas su eallindilli oalát rievddai. Mannan dálvve buorránišgođii sus veadju dan mađe ahte beasai háleštit iežas eamidiin ja nuoramus bártniin dán prošeavtta birra ja ovttasráđi sudnuin de son huksegoahtit lávu mearragáddái.

Ovdanbuktá mearrasápmelaččaid

Lávuin son háliida ovdanbuktit mearrasámi birrasa Lofuohtas ja Viestterállasis. Arne Kvandahl muitala ahte ollugat dieppe vižže birgejumi guollebivddus dálvit ja muđui boazodoalus ja lávuin son háliida čalmmustit mearrasápmelaččaid sin guovllus.

Muitaluvvo ahte sápmelaččat, geat ásse siseatnamis, fertejedje borramuša dihti fárret mearrasámi guovlluide gos gávdne buoret birgejumi, lohká Arne Kvandahl gean áhčibeale sohka lea vuolgán Johkamohkis Ruoŧa bealde ovdalgo bohte Divttasvutnii ja Bálágii.

Čalbmáičuohcci gal lea

Båtlavvo

Fanaslávvu

Foto: Kvandahl

Arne Kvandahl lea huksemin lávu mii lea 6 mehter alu ja lávvu lea 28 njealjádasmehter stuoris. Dasa lassin boahtá dasa vel mearrafanas. Go nie gártá de sáhtášii dán vel gohčodit fanaslávvun, lohká son.

Dán lávu, maid son lea huksemin mearragáddái, lea oalle čalbmáičuohcci. Buohkat geat jođašit meara mielde fatnasiin ja maiddái sii geat vudjet Suortta šalddi badjel oidnet dán hui álkit go geahčastit davás guvlui, lohká son.

Mánáidgárddiide nuvttá

Arne Kvandahl lea eiddo gárven lávu olggobeali ja dás dohko áigu son ordnegoahttit ja oažžut buot sadjái siskkobealde. Ii son hálit ahte lávvu dušše galgá báhcit diesa čikŋan ja danin áigu son láigohit lávu buohkaide geat dan háliidit ja mánáidgárddiide son láigoha dan áibbas nuvttá, lohká 66 jahkásaš Arne Kvandahl gii ássá Suorttas Viestterállasis Nordlánddas

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.