Hopp til innhold

GLR:s heahti go eai beasa lágidit radiobingo

– Mii massit 35 proseantta jahkedietnasis ja ballat ahte šaddat heaittihit lagasradio, lohká Guovdageainnu Lagas Radio váldodoaimmaheaddji Nils Martin Kristensen. Son gohčoda dán dili dan stuorámus heahtedillin mii GLR:s lea leamaš 24 jagis.

 : GLR

Speallobearráigeahčču ii suova Guovdageainnu Lagas Radio (GLR) lágidit radiobingo bábermoivviid dihte.

Sádden boasttu čujuhussii

Ášši álggii dainna go GLR ii sádden rehketdoalloskovi, maid jahkásaččat galgá sáddet Speallobearráigehččui, miessemánus diibmá. Nu mearridii Speallobearráigeahčču borgemánus ahte GLR ii beasa šat jođihit radiobingo ja sáddii mearrádusa reivve bokte GLR:ii. Muhto čujuhus masa sáddejedje dieđu lei GLR boares čujuhus ja GLR ii ožžon dán reivve goassege. Nu eai beassan sii diehtit ahte sis ii leat bingolohpi šat.

Ráŋggáštuvvojit

Go sii de ohce dán jahkái bingolobi, de biehttaluvvui ohcamuš, muhto eai dange beassan diehtit go eai ožžon reivve. Ođđajagimánus ohcališgođii GLR ieš dán vástádusa, ja de oaččui dieđu ahte ohcan lei biehttaluvvan, ja seammás ožžo dieđu ahte ráŋggáštuvvojit go eai leat sádden skovi diibmá giđđat.

Ráŋggáštus lea ahte eai beasa ohcat fas bingolobi ovdal cuoŋománu 1. beaivvi. Dát lea dagahan GLR hui váttes dillái. Jus cuoŋománu 1. beaivvi rádjai šaddet bissehit bingo, de manahit nu stuora oasi jahkedietnasis ahte soitet šaddat heaittihit olles radio.

Jus deaddelat gova, de sáhtát gullat olles ášši, mas lea jearahallan GLR váldodoaimmaheddjiin ja Guovdageainnu sátnejođiheddjiin. Sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta lea maid hui fuolas dili dihte masa GLR lea gártan, ja lohká lagasradio hui mávssolažžan servodahkii. Gulat maiddái maid Speallobearráigeahčču lohká GLR dili birra.

Korte nyheter

  • Samehets.no la rabáduvvam

    Les på norsk.

    Uddni Sámedikken lij sierra dållam gå næhttabielle samehets.no rabáduváj.

    Sámedikkeráde Runar Myrnes Balto rahpamsárnen gijtij gájkajt gudi li rádijt vaddám ja viehkedam næhttabielijn barggam.

    Guoradallama vuosedi juohkka niellja sáme nálsodimev ja vasjev vásedi, ja danen le dát næhttabielle ásaduvvam.

    Åssudakdirekterra politijjadirektoráhtan Bjørn Vandvik javllá sijáj mielas li ilá binná ássjijs ma politijjaj diededuvvi.

    – Mijá ulmme l nav vaj sáme dán næhttabiele baktu vuojnni unugis vásádusájt la máhttelis gujddit, javllá Vandvik.

    Bagádallam la oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj, ja danna oattjo diedojt gejna máhtá guládallat gatjálvisáj sáme nálsodime ja rasisma birra.

    Bjørn Vandvik på Sametinget. Han er avdelingsdirektør i Politidirektoratet
    Foto: Wenche Marie Hætta / NRK
  • – Ođđa neahttasiiddus sáhttá oažžut olu veahki

    Máŋggas leat vásihan sámevaši, muhto eai nu gallis dieđit dahje váidde dan. Sámedikkis čoahkkanedje odne olbmot og ođđa neahttasiidu samehets.no almmolaččat rahppui.

    Dás oažžu bagadusa maid sáhtát bargat jus vásihat sámevaši.

    – Mun orun oaidnimen ahte dás oažžu hui ollu veahki, dego mo galgá hállat dan birra, ja de gos fitne veahki, ja geasa sáhttá dieđihit. Nu dadjá Kárášjoga Sámi joatkkaskuvlla oahppi Julie Solbakken.

    Sámediggi ovttas politiijadirektoráhtain dat lea ráhkadan neahttasiiddu, mii galgá leat ávkin olles servodahkii.

    – Dat sáhttá leat skuvllas, sáhttá leat barggus, almmolaš lanjas vai neahtas. De dat galget sáhttit mannat dohko samehets.no siidui ja gávdnat daid dieđuid maid sii dárbbašit. Doppe sáhttá gávdnat olggos mo galgá váidat bolesiidda ovdamearkka dihte. Nu lohká sámediggeráđđelahttu Runar Myrnes Balto.

    Politiijadirektoráhta ossodatdirektevra Bjørn Vandvik sávvá dán siiddu álkidahttit váidima.

    – Mu dieđuid mielde ii lean mis oktage ášši diibmá, muhto olu cavgileamit. Mii sávvat dán bagadusa dagahit ahte eambbosat váldet oktavuođa minguin, sávvá Vandvik.

    Julie Solbakken
    Foto: Wenche Marie Hætta / NRK
  • Kråvnnåprinssa Haakon gånågisá birra: – Galla måj aktan vuorbástuvvin

    Kråvnnåprinssa Haakon moalget majt ájádallá gå gånågis Harald barggodåjmajt binnet.

    – Galla måj aktan vuorbástuvvin. Dav de buoremus láhkáj tjoavddin. Barggin juohkusin, javllá kråvnnåprinssa NRK:aj.

    Dijstagá ja gasskaváhko lij Kråvnnåprinssa guossen Råmsån, gånnå gånågisá bargodile birra moalgedij.

    Mánnodagá lij gånågis Harald vas ruoptus bargon. Sjattaj skibás Malaysian, ja la skibás læhkám vargga gáktsa vahko.

    Valla gånågisviesso diededij gånågis galgaj binnep bargov dahkat.

    – Gånågis la riek ávon gå la bargon vas. Mij iehtjáda lip nav ávon gå la máhttelis. Ja de viertti sihke álldarav ja lassjánimev vieledit, javllá kråvnnåprinssa Haakon NRK:aj.