Almmuheaba sámegielgirjjiid iežaska ruhtaburssain

• LES PÅ NORSK: Julehistorien Sametinget sier nei til

– Sámediggi ii attaše dán skeaŋkka sámi mánáide, muhto moai háliidetne, dadjába girječálli Rita Helmi Toivonieida Laakso ja girjesárgu Heidi P. G. Haaker.

Sámediggi lea ohcalan mánáidgirjjiid.

Danne lea Laakso čállán iežas girjji «Prinssaš ja goavddis» sihke davvi-, lulli- ja julevsámegillii.

Buozalmasvuohta hehttehussan

Golggotmánu 1. beaivvi lei áigemearri sáddet girjji sámegiel giehtačállosa Sámediggái.

Buozalmasvuođa dihte ii ollen Laakso dan dahkat.

– Danne biehttaledje doarjumis girjji, muitala Laakso.

Sámediggi evttoha maŋidit

Sámedikki kulturossodaga seniorráđđeaddi, Emma Margret Skåden, muitala NRK Sápmái ahte Sámediggi ii doarjjo Laakso girjji.

– Addibehtet go doarjaga girjái jus Laakso ii almmut girjji sámegillii dál, baicca ohcá ođđasit boahtte ohcanáigemearrái?

– Lea stuora vejolašvuohta ahte oažžu doarjaga de, vástida Skåden.

Almmuheaba Sámedikki doarjaga haga

Girječálli Rita H. T. Laakso ii loga sáhttit boahtte jahkái vuordit girjealmmuhemiin.

– In sáhte vuordit girjealmmuhemiin, girji han lea juo čállon.

– Mus han leat juo olggosgolut dan hárrái.

– Letne priváhtaekonomijas dasa váldán loana, muitala behtohallon Laakso.

Galggaše rabas ohcanáigemearri

– Hui buorre jus boađáše eanet mánáidgirjjit buot sámi gielaide, dan han mii váillahat, dadjá Sámi Girječálliid Searvvi (SGS) jođiheaddji Inga Ravna Eira, gii atná vahágin jus sámi mánát eai oaččo dán juovlamuitalusa dál.

Eira oaivvilda ahte galggaše rievdadit girjeohcanáigemeriid.

– Lea váttis go leat dušše guokte ohcanáigemeari jagis, šaddá váttisin olbmuide geargat dasa sáddet, oaivvilda SGS jođiheaddji.

Jåma sávvá rievdadusaid

Sámedikki ráđđelahttu Maja Kristine Jåma šálloša go Laakso ii oaččo doarjaga Sámedikkis.

– Njuolggadusaid dihte eat sáhte addit doarjaga, muitala Jåma.

Muhto son lea lihkká giitevaš go beasai gullat dán hástalusa birra.

– Ovdal juovllaid galgat geahčadit boahtte jagáš njuolggadusaid. Áiggun dán hástalusa doppe ovddidit, ja sávvamis sáhttit boahtte jahkái dan rievdadit rabas ohcanáigemearrin, dadjá Jåma.

Sámedikki ráđđeláhttu Jåma doamiha vel muitalit ahte sii leat juolludan ruhtadoarjaga 35 eará lulli- ja julevsámegiel girjái.

– Illudan daid lohkat, dadjá Maja Kristine Jåma.