Hopp til innhold

Giesen de Kristine (16) sosiála mediajs båttåv válldá

Jus gulludahka gáhtu, de moasket, ja de ballá galggá juojddáv masset. Huoman de giesen sihtá sosiála mediajt ierit válljit.

Kristine Solstrøm

Divtasvuonak Kristine Solstrøm luodju sosiala media ájgev suolát. Gæssáj de sihtá båttåv válldet.

Foto: Johnny Andersen / NRK

Facebook, Instagram ja Snapchat. Da gålmmå sosiála media stuor ájgev Kristine Solstrøma jánnduris suoládi.

Kristine Solstrøm

Kristine Solstrøm

Foto: Johnny Andersen / NRK

– Iv la goassak låhkåm galla tijma dasi gålli. Vihtta tijma gåjt dal. Lav dasi ållu báddnum.

Vuostasj majt dahka gå smaret le Facebookan guovladit mij dan stuor væráldin dáhpáduvvá.

– Vargga åvddål gå smaredav de dav ájádaláv. Suohtas gæhttjat majt iehtjáda dahki.

Ietjat buoremus bielev sihtá vuosedit

Kristine mielas le suohtas gå ådå rádnajt nehtan gávnná, ja gå ulmutja suv tjállagijt ja gåvåjt lijkkuji. Åvddål gå juojddáv næhttaj biedjá, de la sujna vuorddemusá galla lijkkumijt ja moalgedimijt oadtju.

– Danna l dagu ietjá værált. Ienemusát gehtjav majt iehtjáda næhttaj biedji. Valla gå iesj juojddáv almodav, de lav huj snivva.

Tjáppásamos gåvåjt vállji. Sihtá ietjas buoremus bielev væráldij vuosedit.

– Dagu gielestibme de sjaddá. Ulmutja e almma iellema birra oattjo vuojga diehtet.

Dåssju duolla dálla Facebookaj juojddáv biedja. Instagraman ihkap akti bæjvváj almot, ja Snapchatav álu adná. Man moadda rádjá biejves bæjvváj målssu.

– Akti de filmav almodiv munnu oappás gå dánsajma. Ulmutja dav lijkkujin ja tjajmmin dávk. Lijkkuv gå rádna berusti, valla dåssju gå la nehtan. Almmavuodan iv berustibmáj lijkku.

(Ártihkal gåvå maŋŋel joarkká)

Kristine Solstrøm

– Ulmutjij almma iellem ij la gåktu nehtan åvddånbukti, javllá Kristine Solstrøm.

Foto: Johnny Andersen / NRK

Moasket jus ij la gulludahka

Suv áhttje Måsken årru, ja danna de 4G-gulludagáv le áttjak oadtjum. Dassta de Kristine diedon ávvusij.

– Lav dasi hárjjánam, nehtav juohkka sajen adnet.

Jus la avta sajen gånnå ij la gulludahka, de moasket. La balon juojddáv galggá masset.

– De iv diede majt dahkat. Soajttá siejni nali vádtsáv.

Nehtav ierit vállji gå la giesse

Kristinin ij la sæmmi assto sosiála mediajt giesijt tjuovvot, danen gå la ienep dahkat. La mierredam galggá binnedit.

– Sidáv færra ålggån stuvssit ja rádnaj siegen liehket. Årdnik láhkáj rádnastallat. Ga la giesse de jáhkáv ienemusoasse nuorajs binnedi.

Sosiála media ájgev suolát, luodju Kristine.

– Duola dagu de muhttijn berustav ienep gåvåjt válldet ja nehtan iehtjádijda vuosedit, farra gå hávsskudallat.

Sån la ælvvám rádna e nubbenuppijn asta sáhkadit.

– Buorástahttep, ja de l njuolgga telefåvnnåj. Gå rádna le tjoahken, de ij la buorre jus gájka dåssju telefåvnajda gæhttji ja dav berusti.

Kristine Solstrøm

Kristine ij la dudálasj gå rádna telefåvnåj gillu gå le tjoahken.

Foto: Johnny Andersen / NRK

Korte nyheter

  • Sámemusea Siida evttohassan Jagi eurohpalaš musean

    Sámemusea Siida lea finálaevttohassan Jagi eurohpalaš musean 2024. Vuoiti válljejuvvo Portugala Portimãos miessemánu 4. beaivve European Museum of the Year Award konfereanssas, čállá Siida musea preassadieđahusas.

    – Mii illudat go miehtá Eurohpá leat fuomášan Siidda ođasmuvvama ja min máŋggabealat riikkaviidosaš barggu sápmelaš kulturárbbi ovdii, lohká museahoavda Taina Pieski.

    Mannan jagi gallededje 138 000 olbmo musea, 68 000 dain fitne geahččamin čájáhusaid.

    Jagi eurohpalaš musea tihttelis gilvalit 50 musea 24 riikkas. Dát bálkkašupmi lea juhkkojuvvon juo 47 jagi.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

    Bird Runningwater (helt til venstre) ledet samtalen som ble holdt etter filmvisningen av arktiske urfolksfilmer på The Academy Museum med filmskaperne Anna Hoover (andre fra venstre), Ken Are Bongo (i midten), Hans Pieski (andre fra høyre) og Elle Márjá Eira (helt til høyre).
    Foto: Michelle Mosqueda / Academy Museum Foundation
  • Biebmobearráigeahčču ii leat šat vuostá bieggaturbiinnaid

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livčče sáhttán nuoskkidit Bearalvági juhkančázi.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan dasa ahte bieggafápmoguovllu viiddidit Rákkočearus, jus datte ribahit golgat kemikálaid de dat golggašedje juhkančáhcái.

    Dál ii leat Biebmobearráigeahčču šat vuostá viiddideami go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna, mat livčče sáhttán nuoskkidit juhkančázi.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvá go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.