Hopp til innhold

Giele gaaltije

Daelie maahta åarjelsaemien baakoeh daan samigiellagaldu.org nedtebielesne ohtsedidh.

www.samigiellagaldu.com

www.samigiellagaldu.com

Foto: Ristin Persson / NRK

Giellagaldu lea akte digitaale baakoe gærja internedtesne, gusnie maahta baakoeh noerhtesaemien, juvlevsaemien jih åarjelsaemien jih anaresaemien gielesne ohtsedidh.Giellagaldu lea akte giele prosjeekte mij lea SPR (Saemien Parlamentariske Raerien)nuelesne. Dah Saemiedigkieh Sveerjesne, Nøørjesne jih Såevmiesne utnieh daam gïele ektiedimmie prosjeektem.

Bijjelen 300 åarjelsaemien baakoeh.

Akte jih bielie jaepien, daate Samigiellagaldun, åarjel saemien giele tjïerte, tjåanghkenamme jih baakoeh bijre dåhkasjamme jih nænnoestamme. Suehpeden asken daejnie prosjeekte boelhkene gelkiehtieh. Daan våhkoen dihte gïele-tjïerte Staaresne tjåanghkenamme.

Siri Kappfjell Päiviö lea samigiellagaldun åarjelsaemien gïele-konsuvlente jih dihte tuhtjie luste vihth gaavnedidh jih gïele- tjïertene barkedh.

Siri Kappfjell Päiviö

Gielekonsuvlente Siri Kappfjell Päiviö.

Foto: Ristin Persson / NRK

–Mijjieh orre baakoej gujmie barkeminie, termonologijem bijre normeradidh jih dah orre baakoej bijre digkiedidh jih nænnoestidh. Gellieh baakoe læstoeh edtjebe nænnoestidh.

Uktsie saemien gïele-konsuvlenth samigiellagaldun gïele prosjeektine barkeminie.

Gøøkte åarjel saemien konsuvlenth, gøøkte juvlev saemien , golme noerhte saemien jih akte anare saemien jih akte skoltesamien konsuvlente. Dah baakoe læstoeh samigiellagaldu.org nedte bielesne gaavnedidie,jeahta Kappfjell Päiviö. Sámi Giellagáldu | Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáš

– Gaajhkesh åadtjoeh daejtie baakoe læstojde nuhtjedh jih håhkoem åtnam, learohkh, lohkehtæjjah jih gielebaarkijh, daejtie baakoe læstojde nuhtjieh jeahta Siri Kappfjell Päiviö.

Baakoe- gærja.

Gïele tjïerte saemiedigkeste veeljesovveme jih Karin Rensberg Rihpa akte dejstie mij jijnjem barkeme.

Karin Rensberg Rihpa

Gielebaarkije Karin Rensberg Rihpa.

Foto: Ristin Persson / NRK

-Manne øøvre bååhperim daan sov jijnje barkoe lij. Gellieh aejkien Hang Out tjåanghkoeh orreme, dihte lea gåessie daatan tjirrh tjåanghkanibie jih ektesne barkebe. Håhkoem åtnam, daejstie baakoe- læstojste, baakoe-gærja sjædta, jeahta Rensberg Rihpa.

Åarjel saemien gïele-tjïerte

Gïele-tjïerte. Josef Fjällgren, Nora M Bransfjell, Jonar Thomasson jih Karin R Rihpa.

Foto: Ristin Persson / NRK

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.