Hopp til innhold

Magihkalaš konsearta Áillohačča gudnin

Duorastaga «Beaivi, áhčážan. Eanni eannážan» álgočájálmasas lei áibbas erenoamáš dovdu sáles.

Ulla Pirttijärvi-Länsman

GEASUHA GEHČČIID: Ulla Pirttijärvi-Länsman lea ieš hirbmat duhtavaš konseartta maŋŋá. – Munnje lea stuorra gudni beassat leat mielde gudnejahttimin Áillohašrohkki.

Foto: Sander Andersen / NRK

Les på norsk

Aile Hætta Kuhmunen

DUHTAVAŠ: Aile Hætta Kuhmunen ovttas nieiddainis Sarain.

Foto: Sander Andersen / NRK

– Munnje lei áibbas erenoamáš beassat vásihit dán konseartačájálmasa. Dát mearkkaša olu sihke munnje ja dán uhca biigái, gii lea Áillohačča birra oahppan skuvllas. Konsearta lea dehálaš sihke sápmelaččaide ja earáide dáppe, lohká Aile Hætta Kuhmunen duhtavaččat.

Su mielas Nils-Aslak Valkeapää dahje Áillohaš musihkka addá olu maiddái 20 jagi maŋŋá go son eretvádjolii.

– Mun njuorrasin veaháš konsearttas. Musihkka addá munnje hirbmat buori dovddu, čilge Hætta Kuhmunen.

Gudnejahttet sámi máŋggasuorggatdáiddára

Beaivváš Sámi Našunálateáhter ja Árktalaš simfoniija leat ovttas musihkkačálliin Frode Fjellheimain ja solisttaiguin Adrian Angelicoin ja Ulla Pirttijärvi-Länsmanain ráhkadan konseartačájálmasa «Beaivi, áhčážan. Eanni eannážan»

Čájálmas gudnejahttá Áillohačča 20 jagi maŋŋá go son eretvádjolii. Álgočájálmas lei duorastaga eahkedis masá áibbas dievva Stormen kulturviesus Bådoddjos. Dasto čájehuvvui čájálmas Romssa kulturviesus bearjadaga. Sotnabeaivve dat oidno Oslo Operaviesus.

– Hirbmat stuorra dáhpáhus dán beassat vásihit. Mun lean guhká dáinna bargan. Áibbas erenoamáš dát go simfoniija ja solisttat barget ovttas, dadjá Frode Fjellheim.

Frode Fjellheim

STUORRA EAHKET: Frode Fjellheim mielas lea stuorra gudni beassat čállit musihka dán čájálmassii.

Foto: Sander Andersen / NRK

Áillohaš gohčodii luođi sámiid klassihkalaš musihkkan. Ođđaseamos musihkainis son čájehii mo luđiin sáhttá dahkat seammá go klassihkalaš musihkain guhkkodaga, intensitehta ja temáhtalaš molsašumiid bokte.

– Mun lean gullan olu luđiid maid Áillohaš lea čállán. Dán prošeavttas lean eambbo dovddiidan su teavsttaide ja divttaide. Dat movttiidahttet mu seammá olu go su luođit, čilge Fjellmheim.

Adrian Angelico: – Frode Fjellheim lea «noaidi»

Solisttat leaba mezzosoprána Adrian Angelico ja sápmelaš artista Ulla Pirttijärvi-Länsman.

– Dát lei nu erenoamáš buorre go sáhtášii leat. Hirbmat vuogas go luohti, simfoniijajoavku ja sámi musihkka leat ovttas. Frode Fjellheim lea albma «noaidi». Dat heivejit bures oktii. Danne dovddan dakkár alla dovddu ja mus lea dakkár mielahis oarrienergiija, dadjá Adrian Angelico ja mojohallá.

Adrian Angelico

DUHTAVAŠ: Adrian Angelico lea movtta go lea beassan leat mielde dán čájálmasas.

Foto: Sander Andersen / NRK

Ulla Pirttijärvi-Länsmanas lea seammá dovdu čájálmasa maŋŋá.

– Fiinnis. Hirbmat fiinnis. Áillohaš dagai stuorra ja mávssolaš barggu sámi servodahkii. Danne lei áigi ráhkadit dákkár čájálmasa simfoniijai, dadjá Pirttijärvi-Länsman.

Čájálmasas lohke Beaivváš Sámi Našunálateáhtera neavttárat Egil Keskitalo, Mary Sarre, Iŋgor Ántte Áilu Gaup ja Nils Henrik Buljo Áillohačča teavsttaid.

– Áillohaš lea ofelaš midjiide geat bargat dáidagiin. In jáhke leat nu galle sápmelačča geat eai movttiidahtto su musihkain, oaivvilda Mary Sarre.

Solen, min far. Jorda, min mor i Bodø

GEAHČČIT GIITALEDJE: Beaivvaža neavttárat ja Árktalaš simfoniija čuojaheaddjit válde vuostá gehččiid gudnejahttima maŋŋá go čájálmas nogai.

Foto: Sander Andersen / NRK

Korte nyheter

  • Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livččet vejolaččat sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearu alde, dan dihte go jus ribahit golgat kemikálaid de livčče golgat juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvu go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi
  • Suodjalus lea viežžan iežaset ruskkaid

    Ruskkat maid gávdne duoddaris maŋŋá Nordic Response soahtehárjehallamiid lea dál vižžojuvvon Suodjalusas.

    Maŋŋágo Nato-hárjehallan Nordic Response lei leamaš Rávttošvuomi álbmotmeahci láhka njukčamánus, de fuomášuvvui ahte guovllus ledje ollu ruskkat.

    – Dát ii livčče galgan dáhpáhuvvat, dadjá Marianne Rygh Bø, gii lea birasgáhttenoffiseara Suodjalusa operatiivvalaš váldoguovddážis.