Hopp til innhold

Gávvilvuođainnis birgeha girjji váldopersovdna heakkas

"Silbamánnu" lea mánáid- ja nuoraidgirji, mii gieskat lea almmustuvvan. Girjjis lea gelddolaš muitalus, muitala girječálli Sissel Horndal.

Sissel Horndal girjjiinnis
Foto: ČálliidLágádus

( Ášši vuolimusas dán siiddus/ lydfil nederst på siden)

Sissel Horndal lea girječálli, gieskat almmustuvai sus girji, man nama lea "Silbamánnu". Girjjis čállá son gelddolaš muitalusa, ja govaid lea ieš sárgon.

Girječálli, govvadáiddár ja gráfalaš hápmejeaddji

Girječálli Sissel Horndal ássá Murggosvuonas,dárogillii Mørsvikbotten Nordlánddas. Son lea riegádan 1970 ja son lea dáiddárin oahppan Bergena dáiddaallaskuvllas/ Kunsthøgskolen Bergen ja Nordlándda dáidda ja filbmaskuvllas/ Nordland kunst- og filmskole, Kabelvågas Lofoahtas. Son lea govvadáiddár, gráfalaš hápmejeaddji ja girječálli.

Horndal bargá iešguđetgelaganaš bargguid, hápme govaid girjjiide, njuohtá maid govaid ja čállá teavsttaid. Ja go lea čállán girjjiid mánáide, de hápme maid ieš govaid girjjiide.

«Silbamánnu» lea Horndal ođđa girji

Sissel Horndal girji davvi sámegillii

Sissel Horndal girji davvi sámegillii, muhto dát lea maid almmustuvvan julev- ja máttasámegillii.

Foto: ČálliidLágádus

Girji mii sus dál lea gárvánan, das leat govat juohke siiddus. Son lea ieš čállán muitalusa ja sárgon govaid. Govaiguin muitala osiid muitalusas, dalle ii dárbbaš dasa šat čállit maidige. «Silbamánnu» lea girjji namma, das lea sáhka nieiddas gii gal lea iešbirgejeaddji, son lea hutkái ja gávvil.

Son lea de okto guođoheamen bohccuid, ja áigegollun botná árppu. Botnimin leage go imašlaš čuovga ihtigoahtá, ja lahkanišgoahtá. Deba dáhppáhuvváge juoga mii dagaha ahte nieida fuomáša juoga leat váralažžan, son diške čázii dollii vai jáddá.

Su áhčči gii lea guhkelis guođohan goađis, cákŋala justa dalle goađis olggas, ja songe áicá imašlaš čuovgga.

Silbamánnu lea njeadjan, ja son diehtá ahte stállu ii oađe dalle go Silbamánnu šearrá. Áhčči suorgana go fuomáša nieiddas leat okto guođoheamen bohccuid. Diehtá nieidda dál fáhtehallat stállui.

Girji álmmustuvvan njeallji gillii

Girječálli Sissel Horndal illuda go girji lea gárvánan, ja buot buoremussan lohká leat dan go girji lea almmustuvvan dáro-, davvi-, julev ja máttasámegillii.

ČálliidLágádus lea almmustahttán girjji. Ja dál lea Norgga Kulturráđđi oasttán girjji, ja dat mearkkaša dan ahte girji lea olánmuttus, go dat gávdna de buot girjerádjosiin Norggas.

Korte nyheter

  • Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

    Bird Runningwater (helt til venstre) ledet samtalen som ble holdt etter filmvisningen av arktiske urfolksfilmer på The Academy Museum med filmskaperne Anna Hoover (andre fra venstre), Ken Are Bongo (i midten), Hans Pieski (andre fra høyre) og Elle Márjá Eira (helt til høyre).
    Foto: Michelle Mosqueda / Academy Museum Foundation
  • Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livččet vejolaččat sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearu alde, dan dihte go jus ribahit golgat kemikálaid de livčče golgat juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvu go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi