Hopp til innhold

Duhtavaččat ovttasbargguin

Measta bivastat-gálluid lea Mari Boine bordiime filbmamusihka Nils Gaupa filbmii Guovdageainnu stuimmiid birra. Goappašagat leaba duhtavaččat bohtosiin.

Nils Gaup ja Mari Boine jietnastudios
Foto: Helge Tvedten / NRK

Ártnas geassemánu 7. beaivvi gullat osiid Mari Boine filbmamusihkas man lea ráhkadan Nils Gaupa filbmii.

-Lei oalle guhká vuordit ovdal go Niillas muitalii movt orui dat musihkka maid letne Svein Schultzain ráhkadan. Ja go de riŋgii, de gal lei váibmu fas rivttes sajis, muitala Mari Boine.

Nils Gaup lea duhtavaš filbmamusihkain, ja dadjá ahte fertii sápmelaš šuokŋadahkki dán bargui.

-Mari Boine musihkkii son lea álo liikon, ja "dovddásta" iežas suoli atnán Mari musihka muhtun filmmažii man galggai čájehit.  

Čalmmustahttá eamiálbmogiid jávkama

 

Himba-nisu
Foto: Preassagovva

"Áhkku-jag hyllar oss" lea dáiddára Kari Hahne Lundström čájáhusa namma. Dat lei oaidninládje New Yorkas ON Eamiálbmot bistevaš foruma čoahkkima oktavuođas.

-Eamiálbmogat masset iešvuođaset, ja danne sii jávket, lohká dáiddár, gii lea beal-goalmmat jagi bargan máskkaiguin.

Smávva giláža stuorámus násti

Studioguossin dán háve lea Ulla Pirttijärvi-Länsman. Son oaččui mannan beassážiid Áillohaš muitobálkašumi, ja lea dáid beivviid gárveme ođđa CD.

Son rohttesta maiddái moadde luođi mat galget dán ođđa CD'ii.

 

Ulla Pirttijärvi-Länsman Ártna studios

Ulla Pirttijärvi-Länsman Ártna studios

Foto: Wenche Marie Hætta / NRK

Maŋemus Ártna ovdal geasi oainnát NRK1s, geassemánu 7. beaivvi dii. 17.25.

Korte nyheter

  • Heaitá klinihkkahoavdan ja álgá sámi áššiiguin bargat

    Rita Jørgensen heaitá klinihkkahoavdan Girkonjárgga buohcceviesus ja bargagoahtá sámi buhcciid fálaldagaiguin ja sámi áššiiguin. Nu čállá Finnmárkkubuohcceviessu preassadieđáhusas.

    Jørgensen álgá sámi áššiid spesiálaráđđeaddin direktevrii, ja galgá leat fitnodaga strategalaš resursan dán barggus. Son galgá maid leat Finnmárkkubuohcceviesu váldogulahallanolmmoš Sámedikkiin ja bargat čuovvolemiin ja rievdademiiguin vai Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna rávvagat váldojuvvojit vuhtii.

    – Finnmárkkubuohccevissui lea mávssolaš ja lunddolaš ahte mii leat njunnošis rikkas sámi buhcciid fálaldagaid dáfus, dadjá Jørgensen.

    Jørgensen lea bargan klinihkkahoavdan 2012 rájes, ja oktiibuot 31 jagi jođiheaddjin Girkonjárgga buohcceviesus. Son barggai maiddái konstituerejuvvon klinihkkahoavdan Sámi Klinihkas ovtta áigodaga.

    Profilbilde av Rita Jørgensen som begynner som spesialrådgiver i samiske spørsmål i Finnmarkssykehuset.
    Foto: Finnmarkssykehuset
  • Suodjalus guođđán ruskalána álbmotmeahccái: – Hui fasti oaidnit

    Jođidettiin ealuin davás lei Johan Mathis Kemi bohccuid vuodjimin vuomis go gávnnai ruskkalána Rávttošvuomi álbmotmeahcis, Rávttošjár-guotkkus.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    – Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.

    Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.

    Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.

    – Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.

    Suodjalusa operatiiva váldoguovddáža korporála, Johnny Karlsen, duođašta NRK:i ahte ruskkat leat báhcán Nato-soahteahárjehusas, Nordic Responses. Hárjehus nogai badjelaš mánu dás ovdal. Karlsen mieđiha ahte rutiinnat eai leat doaibman.

    – Deháleamos lea ahte mii čorget min iežamet maŋis, ja nu johtilit go vejolaš, dadjá Karlsen.

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK