Hopp til innhold

Garra dilli boazodoalus čuohcá mánáide ja nuoraide

Boazodoalu mánát ja nuorat vásihit olu liigenođiid maid earát eai dárbbaš vásihit. Dása ferte biddjot eambbo fuomášupmi, oaivvildit váhnemat ja fágaolbmot.

Kai Emil Anti, Sara Lea Gaup, Sara Elise Eira, Jovnna Mihkkal Utsi

ČUOHCÁ: Kai Emil Anti, Sárá Lea Gaup, Sara Elise Eira ja Jovnna Mihkkal Utsi muitalit ahte sidjiide čuohčá massit guohtuneatnamiid ja vásihit váši ja cielaheami sosiála mediain.

Foto: Marie Elise Nystad

– Dat lea nu olu maid galgá taklet boazodoalus, dat čuohcá psyhkalaččat, vaikko dan birra ii gullo nu olu, muhto mun gal jáhkán dat dahká dan buohkaide, dadjá Sara Elise Eira (17).

Eira vázzá nuppi jagi boazodoallolinjjá Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas Guovdageainnus. Son ja su klássaskihpárat muitalit garra árgabeaivvi birra boazodoalus, mii čuohcá sidjiide maiddái.

Sara Elise Eira (17):

Sara Elise Eira
– Leat nu olu riiddut. Stáhtain maid nu olu riiddut.
– Ii movttiidahte mu goit álgit boazodoaluin, lohká Sara Elise.

Eahpesihkkaris boahtte áigi

Erenoamáš lossat lea massit guohtuneatnamiid ruvkkiide, elfápmolinjjáide ja eará sisabahkkemiidda. Dat buktá eahpesihkkarvuođa boahtte áigái ja dagaha riidduid, muitalit nuorat.

Sárá Lea Gaup (17):

Sárá Lea Gaup
– It don dieđe mot galggat dahkat go dieđát dál bohtet dakkar stuimmit dohko min eatnamiidda.
– Maid don dagat de?
– Mot don dan galggat čoavdit?
– Lea hui váttis ášši diet, dadjá Sárá Lea Gaup(17).

Jovnna Mihkkal Utsi (18):

Jovnna Mihkkal Utsi
– Mis lea sihke 420 kV linnjá ja Nussir.
– Lea stuorra eahpesihkarvuohta dasa mot galgá birget.
– Ii leat áibbas buorre gal, lohká Jovnna Mihkkal Utsi (18).

Kai Emil Anti (18):

Kai Emil Anti
– Lea dieđusge lossat go bahkkejit dohko.
– Riidu šaddá, gii de galgá geahpedit ealu?
– Mot galgat birget boahtteáiggis, boahttevaš generašuvnnat, jearrá Kai Emil Anti(18).

Vašši ja cielaheapmi sosiála mediain

Nubbi ášši mii čuohcá nuoraide lea vašši ja cielaheapmi, mii boahtá ovdan boazodoalu vuostá medias ja erenoamážit sosiála mediain.

Jovnna Mihkkal Utsi ja Sara Elise Eira
– Ja de leat diet Facebook siiddut. Beavválaččat oainnát sin, geat eai bargga bohccuiguin, hohkahit ahte boazodoallu dat oamasta ja mearrida buot.
– Ii leat nu somá oaidnit dieid juohke beaivve, dadjá Jovnna Mihkkal.
Kai Emil Anti
– Measta dovdo irritašuvdna gorut siste, dadjá Kai Emil.
– Juohke sajis leat deaddime daid badjeolbmuiid vulos, dadjá son.

Dálkkádatrievdan ja goavvejagit

Maiddái dálkkádatrievdan ja makkár váikkuhusaid dát buktá boazodollui vuorjá nuoraid.

Sara Lea Gaup ja Kai Emil Anti
– Dat orru hui ládje váikkuheame boazodollui dál, dadjá Sárá Lea.
– Aistton dáid goavvejagiid, go lea nu olu muohta leamaš ja ealát heitot, dadjá Sárá Lea.
– Mun gal eambbo smiehtan daid siidarájiid, dies boahtá šaddat riidu, dadjá Kai Emil.
– Muhtin siiddain eai leat dat čuvges eatnamat, duoddarat. Muhtiniin leat dušše vuomit, dadjá Kai Emil.
– Dat gal čuohcá go siidda olbmot álget riidalit siidaguimmiiguin ja dálvesiidda olbmuiguin, dadjá Kai Emil.
– Ii dat gal leat mihkkege somáid dat ge, dadjá Kai Emil.

Liigenoađit boazodoalus

Dutkan čájeha ahte 95 proseantta badjeolbmuin dávjá vásihit negatiiva guottuid ja eahpeluohttámuša iežaset boazodoalu duogáža geažil.

Eatnašiin leat maid heajos vásáhusat eiseválddiiguin.

Stuorra oassi muitala ahte sisabahkkemat boazodoalloguovlluide buktá olu liigebarggu ja psyhkalaš streassa.

Elin Magga lea eadneolmmoš ja son háliida eambbo fuomášumi buot dáid liigenođiide, maid boazodoallobearrašat vásihit.

Elin Magga
– Lea rievtti mielde ekstrema dilli go geahččá visot maid min mánát ja nuorat galget gierdat lassin dasa maid earát galget gierdat.
– Dát lea hui duođalaš, muhto mii eat jurddaš nu olu dan birra.
– Doaivut ahte nu dat galgá leat ja ahte lea áibbas dábálaš, muhto ii galgga leat dábálaš eallit ná garra dilis.

Váhnenjoavku háliida fuomášumi dása

Magga lea mielde sierra boazodoalloetniid joavkkus maid Sámi našuvnnalaš gealbobálvalus, SÁNAG, lea ásahan.

– Lei hui ávkkálaš searvat dán jovkui, go de oaidná ahte ii leat akto dáid hástalusaiguin. Olu váhnemat leat maid váldán oktavuođa joavkkuin. Mii oaidnit ahte lea stuorra váttisvuohta ja stuorra dárbu bidjat fuomášumi dása, dadjá Magga.

Sanag váhnenjoavku

DEAIVVADIT TEAMSAS: Boazodoallo-eatnit čoahkkimastet Teamsa bokte SÁNAG hoavdadoaktáriin Frøydis Nystad Nilseniin.

Foto: Skjermbilde

Váhnemat lohket ahte sii maid dárbbašit rávvagiid mot dustet dán dili.

Eat mii leat nu rabas olbmot. Dakkár olmmoš čoaggá buot iežas sisa. Mii fertet oahppat ahte ii leat várálaš hupmat dáid hástalusaid birra ja ahte veahkki lea gávdnamis, lohká Karen Anette Anti.

Veahkki gávdno

SÁNAG váldodoavttir Frøydis Nystad Nilsen muitala ahte dattetge eai leat olu mánát ja nuorat, geat leat čujuhuvvon sin lusa oažžut veahki.

Frøydis Nystad Nilsen
– Lea veahá balddihahtti, gos sii dalle ožžot veahki? Leago nu ahte sii eai oba jearage veahki? Mot hálddašit sii iežaset váttisvuođaid?
– Sáhttá leat dat ahte eai dieđe veahkkefálaldaga birra.
– Sáhttá maid leat nu ahte ii leat nu dábálaš hállat dán birra ja váldit oktavuođa jus leat psykalaš váttisvuođat dahje lossa beaivválaš dilli.
– Soaitá maid nu ahte eai dieđe ahte dá leat váttisvuođat maiguin mánát ja nuorat eai dárbbaš rahčat okto, lohká Nilsen.

Nilsen ávžžuha daid, geat dárbbašit veahki, váldit oktavuođa njuolga SÁNAG:in.

– Mis lea telefonáigi juohke árgabeaivvi 08:00-15:30 goas sáhttet váldit oktavuođa njuolga minguin ságastallan dihte. Dalle ii dárbbaš makkárge čujuhus, dadjá Nilsen.

Korte nyheter

  • Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

  • Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livččet vejolaččat sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearu alde, dan dihte go jus ribahit golgat kemikálaid de livčče golgat juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvu go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi