Hopp til innhold

Galget dutkat sápmelaččaid duohtavuođa – muhto ii leat dárbu máhttit sámegiela

Kommišuvdna mii galgá dutkat dáruiduhttima mii čuozai garrasit sápmelaččaide ja kvenaide álgá barggu fargga. Lihká eai oza sámegielat olbmuid bargui.

Stortingets behandling av sannhets- og forsoningskommisjon

STUORRADIGGI BIJAI JOHTUI: Stuorradiggi lea álggaheamen barggu man ulbmil lea guorahallat dáruiduhttin politihkka Norggas. Barggu oktavuođas dárbbašuvvot čállit, muhto ii leat gáibiduvvon ahte čállit máhttet sámegiela.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Dat fertešii leat gáibádus ahte sii geat galget guorahallat dáruiduhttima váikkuhusaid máhttet sámegiela ja kvenagiela, dadjá Norgga Sámiid Riikasearvvi (NSR) jođiheaddji Beaska Niillas, preassadieđustis.

Beaska Niillas

Beaska Nillas lea NSR:a jođiheaddji. Son imašta manin ii leat gáibádus máhttit sámegiela jus galgá bargat duohtavuođakommišuvnnas.

Foto: Robin Mortensen / NRK

Son lea hirpmástuvvan go Stuorradiggi ja Tromssa Universitehta ii gáibit ahte Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna čállingottis ii gáibiduvvo máhttu sámegielas ja kvenagielas. Kommišuvnna bargu lea áiddo guorahallat dan garra dáruiduhttin politihkka maid Norgga stáhta čađahii sápmelaččaid ja kvenaid vuostá.

– Dasa lassin berre čállingottis leat buorre máhttu maiddái sámi ja kvena kultuvrras, oaivvilda Beaska Niillas.

Bargu álmmuheamis gáibiduvvo buorre njálmmálaš ja čálalaš dárogiella gelbbolašvuohta. Sámegiella ja kvenagiella lea namuhuvvon ovdamunnin.

– Heajos álgu

NSR:a jođiheaddji mielas lea dát heajos álgu dan bargui maid kommišuvdna galgá čađahit.

– Dát ii leat mielde nannemin luohttevašvuođa mii lea dárbbašlaš go dát dehálaš

Hilja Huru

HEARKKES MUITTUT: Norgga Kvenaid Searvvi jođiheaddji Hilja Huru dadjá ahte ollosiidda boahtá leat hearki muitalit dáruiduhttima birra, ja danin lea giella- ja kulturmáhttu erenoamáš dehálaš.

Foto: Eskild Johansen / Norske Kveners Forbund

guorahallanbargu galgá čađahuvvot, dadjá son.

Norgga Kvenaid Searvvi jođiheaddji Hilja Huru oaivvilda ahte lea dehálaš ahte čállingoddi sáhttá buoremus vuogi mielde gulahallat singuin geainna áigut gulahallat.

– Kvenagiella ja sámegiella leat ge dat gielat mainna dat olbmot geainna kommišuvdna galggašii gulahallat leat eanemus oadjebasat, dadjá Huru preassadieđustis.

Soai háliideaba ahte bargu almmuhus rievdaduvvo.

Eai háliit gáržudit almmuhusa

Muhto rievdadit almmuhusa ii leat bargoalmmuheaddji mielas buorre jurdda.

– Mis lea áddejupmi ahte dákkár gažaldagat jerrojuvvot, muhto dán vuoru lei nu ahte dás lea sáhka lossa ja moalkás barggus. Dan dihtii lea dehálaš ahte čállingoddái dárbu olbmuide geain lea hui alla gelbbolašvuohta, čállá Stuorradikki seniorráđđeaddi Bjørn Arne Steine NRK:i.

Son dadjá ahte jus livččet bidjan gáibádusa máhttit sámegiela dahje kvenagiela de livččet unnit ohccit, ja de maid unnit válljenmunni.

– Muhto lea ovdamunni ohccái jus ohccis lea dát giellagelbbolašvuohta, dadjá Steine.

Čállingottis boahtá maid leat vejolašvuohta olgguldas bargiid go lea dárbu bargiide geain lea sámegiel dahje kvenagiel gelbbolašvuohta, sihkkarastá son.

Korte nyheter

  • Heaitá klinihkkahoavdan ja álgá sámi áššiiguin bargat

    Rita Jørgensen heaitá klinihkkahoavdan Girkonjárgga buohcceviesus ja bargagoahtá sámi buhcciid fálaldagaiguin ja sámi áššiiguin. Nu čállá Finnmárkkubuohcceviessu preassadieđáhusas.

    Jørgensen álgá sámi áššiid spesiálaráđđeaddin direktevrii, ja galgá leat fitnodaga strategalaš resursan dán barggus. Son galgá maid leat Finnmárkkubuohcceviesu váldogulahallanolmmoš Sámedikkiin ja bargat čuovvolemiin ja rievdademiiguin vai Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna rávvagat váldojuvvojit vuhtii.

    – Finnmárkkubuohccevissui lea mávssolaš ja lunddolaš ahte mii leat njunnošis rikkas sámi buhcciid fálaldagaid dáfus, dadjá Jørgensen.

    Jørgensen lea bargan klinihkkahoavdan 2012 rájes, ja oktiibuot 31 jagi jođiheaddjin Girkonjárgga buohcceviesus. Son barggai maiddái konstituerejuvvon klinihkkahoavdan Sámi Klinihkas ovtta áigodaga.

  • Suodjalus guođđán ruskalána álbmotmeahccái: – Hui fasti oaidnit

    Jođidettiin ealuin davás lei Johan Mathis Kemi bohccuid vuodjimin vuomis go gávnnai ruskkalána Rávttošvuomi álbmotmeahcis, Rávttošjár-guotkkus.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    – Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.

    Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.

    Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.

    – Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.

    Suodjalusa operatiiva váldoguovddáža korporála, Johnny Karlsen, duođašta NRK:i ahte ruskkat leat báhcán Nato-soahteahárjehusas, Nordic Responses. Hárjehus nogai badjelaš mánu dás ovdal. Karlsen mieđiha ahte rutiinnat eai leat doaibman.

    – Deháleamos lea ahte mii čorget min iežamet maŋis, ja nu johtilit go vejolaš, dadjá Karlsen.

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK