Hopp til innhold

Gáhtamuš ja rohkadallan guovddážis dán sotnabeaivvi

Dán sotnabeaivve lea girkojagi gáhtamuš- ja rohkosbeaivi. Dán beaivvi guorahalle olbmot iežaset siskkimuš jurdagiid ja servodaga dáhpáhusaid, muitala Davvi-Hålogalándda ovddeš bisma Per Oskar Kjølaas.

Kjølaas

Davvi-Hålogalándda ovddeš bismma ja dál sadjásaš báhppa Svalbarddas Per Oskar Kjølaas muitala gáhtamuš- ja rohkosbeaivvi litturgiija lea rievdan, ja dál eai šat rohkadala girkuin nu go ovdal dahke dán beaivvi. Su mielas lei dat ovddeš rohkos hui vuogas ja buorre. ii son riekta dieđe manne leat sihkastan dan eret litturgiijjas.

Foto: Petter Strøm / NRK

Gáhtamuš- ja rohkosbeaivve lea dábálaš čahkkehit gintaliid girkus. Dát beaivi lea girkojagis álo maŋimuš sotnabeaivi golggotmánus. Ja girkohistorjjálaččat leat dán beaivvi ásahan danne go dalle galge Ipmila girku olbmot máilmmis čoahkkanit rohkadallamiidda ja dahkat jorgalusa. Ja maiddái rohkadalle dán beaivvi iešguđetge dáhpáhusaid ovddas.

Dolin čoahkkanedje rohkadallat lihkohisvuođaid dihte

Dolin čoahkkanedje olbmot rohkadallat dán beaivvi jos lihkohisvuođat ledje dagahan olu morrašiid. Ja juohke olmmoš guorahalai maid iežas jurdagiid ja daguid, ja bivddii suttuidis ovddas ándagassii.

Maiddái lea leamaš sierra laganaš rohkos maid girkuin rohkadalle dán beaivvi. Davvi Hålogalándda ovddeš bisma Per Oskar Kjølaas ii riekta dieđe manne dán rohkosa leat váldán eret Norgga girku liitturgiijas, son áinnas livččii háliidan ahte dán ain rohkadalašedje girkus gáhtamuš- ja rohkosbeaivvi.

Gáhtamuš- ja rohkosbeaivi lea álo sotnabeaivvi ovdal Buotbasiidbeaivvi.

Publisert

NRK Sápmi – davvisámegillii

Mer om: NRK Sápmi – davvisámegillii

Mer fra NRK Sápmi

Korte nyheter

  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Sámemusea Siida evttohassan Jagi eurohpalaš musean

    Sámemusea Siida lea finálaevttohassan Jagi eurohpalaš musean 2024. Vuoiti válljejuvvo Portugala Portimãos miessemánu 4. beaivve European Museum of the Year Award konfereanssas, čállá Siida musea preassadieđahusas.

    – Mii illudat go miehtá Eurohpá leat fuomášan Siidda ođasmuvvama ja min máŋggabealat riikkaviidosaš barggu sápmelaš kulturárbbi ovdii, lohká museahoavda Taina Pieski.

    Mannan jagi gallededje 138 000 olbmo musea, 68 000 dain fitne geahččamin čájáhusaid.

    Jagi eurohpalaš musea tihttelis gilvalit 50 musea 24 riikkas. Dát bálkkašupmi lea juhkkojuvvon juo 47 jagi.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

    Bird Runningwater (helt til venstre) ledet samtalen som ble holdt etter filmvisningen av arktiske urfolksfilmer på The Academy Museum med filmskaperne Anna Hoover (andre fra venstre), Ken Are Bongo (i midten), Hans Pieski (andre fra høyre) og Elle Márjá Eira (helt til høyre).
    Foto: Michelle Mosqueda / Academy Museum Foundation
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Biebmobearráigeahčču ii leat šat vuostá bieggaturbiinnaid

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livčče sáhttán nuoskkidit Bearalvági juhkančázi.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan dasa ahte bieggafápmoguovllu viiddidit Rákkočearus, jus datte ribahit golgat kemikálaid de dat golggašedje juhkančáhcái.

    Dál ii leat Biebmobearráigeahčču šat vuostá viiddideami go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna, mat livčče sáhttán nuoskkidit juhkančázi.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvá go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

Langlesing

Gahčosat

  • Telefon Kárášjohka:  78 46 92 00
  • E-post:  sapmi@nrk.no
  • E-post nyhetsredaksjon:  saminyhetsavdeling@nrk.no
  • Redaktør NRK Sápmi:  Johan Ailo Kalstad
Norsk Presseforbund, logo.

Vi arbeider etter
Vær Varsom-plakatens regler
for god presseskikk.

Den som mener seg rammet av urettmessig publisering, oppfordres til å ta kontakt med redaksjonen. Pressens Faglige Utvalg (PFU) er et klageorgan oppnevnt av Norsk Presseforbund som behandler klager mot mediene i presseetiske spørsmål.

Nyhetstips 03030

Kontakt

Hjelp

Tjenester

Produksjon

Salg

Til toppen