Romssa gávpogis fállá dušše okta joatkkaskuvla sámegiel oahpahusa mas oahpaheaddji lea skuvllas.
– Ovdal go sáhttá fállat gáiddusoahpahusa, de galgá aktiivvalaččat geahččalan oččodit oahpaheaddji dan skuvlii gos leat sámegieloahppit. Dál fertejit almmuhit virggiid dáidda skuvllaide gos leat sámegiel oahppit, lohká Romssa fylkkamánni oahpahusdirektevra Eivind Bratsberg.
Ii duhtavaš fylkkasuohkana čilgehusain
Romssa sámi váhnenfierpmádat lea máŋggaid jagiid gáibidan ahte sámegieloahpahusas galgá leat oahpaheaddji skuvllas, dan sadjái go dihtoris gáiddusoahpahusa bokte.
Ovttaskas váhnen váiddii ášši fylkkamánnái mii jagi álggus celkkii ahte oahpahuslága mielde, galgá gáiddusoahpahus dušše geavahuvvot heahtečoavddusin jus ii leat vejolaš virgádit oahpaheaddji skuvlii. Fylkkasuohkan, mii oamasta skuvllaid, vástidii ahte sii leat geahččalan Ráissa skuvlla bokte virgádit sámegieloahpaheaddji, muhto ii leat lihkostuvvan.
– Dát ii leat doarvái buorre čilgehus, go virggi almmuheapmi galgá gullat dan skuvlii gos oahppit leat, lohká Romssa fylkkamánni oahpahusdirektevra Eivind Bratsberg.
Vuhtiiváldet cuiggodeami
Oahpahusa fylkkaráđđi Romssas Roar Sollied lohká ahte sii vuhtiiváldet Romssa fylkkamánni cuiggodeami.
– Mii áigut geahččalit nu bures go sáhttit dahkat nu movt fylkkamánni sihtá. Ii leat gal álki gávdnat oahpaheddjiid, vuosttažettiin dan dihte go leat oasseáiggevirggit ja maid dan dihte go soaitá šaddat oahpahit máŋgga skuvllas. jus lea ollesáiggevirgi. Muhto mii vuhtiiváldit cuiggodeami, ja áigut juohke skuvlii gos lea sámegieloahpahus almmuhit virggiid, muhto in vuos dieđe galle virggi šaddet oktiibuot, lohká Sollied.