Hopp til innhold

Fránkriikka ráđđehus bisseha dálkkádatvázzima

Parisas ii leat dán áigái lohpi stuorra joavkun čoagganit gávpogis.

Jenni Laiti med den hvite steinen og Thomas Marainen

Jenni Laiti doalai vilges gieđggi gieđas go dálkkádatvázzimat álggahuvvo Gironis Ruoŧas dán mánu 9. beaivve. Su bálddas čuožžu Thomas Marainen.

Foto: Anna-Karin Niia/ Sameradion & SVT Sápmi

Dat moaddelogi duháha olbmo geat leat ráhkkanan oassálastit vázzimis dálkkádahkii doarjjan, eai beasa doallat miellačájáhusa skábmamánu 29. beaivve.

Fránskka ráđđehus dieđihii eahkedis ikte, ahte dálkkádatvázzin bissehuvvo dorvvolašvuođa geažil, muitala oddasat.se.

Šiehtadallamiid guokte váldofáttá

Dán mánu loahpas ja boahtte mánu álggus dollo Ovttastuvvon Nášuvnnaid dálkkádatkonferánsa Parisas Fránskkas.

Čoahkkin gohčoduvvo almmolaččat COP21, ja dan 12 beaivvis maid čoahkkin bistá čoagganit máilmmi jođiheaddjit ráđđádallat máimmejorbadasa boahtteáiggis.

Máŋga njunuš dutki váruhit, ahte máilmmi áitojuvvo das go dálkkádat rievdá olmmošlaš doaimmaid geažil. Dutkit ávžžuhit máilmmenjunnožiid jođáneammos lági mielde geahpedit máilmmi oppalaš nuoskkideami ja CO2-luoitimiid.

Dá dat leage man birra máilmmenjunnožat galggašedje ráđđádallat Parisa-čoahkkimis.

(Ášši joatkašuvvá gova vuolábealde)

Klimaprotest i New York

Miellačájeheaddjit oaivvildit, ahte máilmmi dárbbaša veahki jođáneapmosit.

Foto: CARLO ALLEGRI / Reuters

Soahpamuš mii dássái lea fámus lea dat nugohčoduvvon Kyoto-protokolla. Dás boahtá ovdan man olu máilmmi rikkis riikkat galget geahpedit dálkkádatgássaluoitimiid.

Norgga beale FN-sambandet neahttasiiddus boahtá ovdan ahte Parisa-čoahkkimis leat guokte váldofáttá; 1. Ođđa dálkkádatsoahpamuš mii galgá leat fámus jagi 2020 rájes ja 2. Plána mo geahpedit máilmmi dálkkádatgássaluoitimiid áiggis jagi 2020 rádjái.

Golbma čuoggá leat dán oktavuođas guovddážis; 1. Mo geahpedit luoitimiid, 2. dálkkádatheiveheapmi ja 3. dálkkádatruhtadeapmi.

– Mun gal liikká manan Pariisii

Dálkkádatvázzima lágideaddjit muitalit Ruoŧa riikkarádioi, ahte sii dál fertejit hutkat eará vugiid mo duhtadit aktivisttaid mat bohtet Parisii Ovttastuvvon Nášuvnnaid dálkkádatkonferánssa olis.

Jurdda lea ain geahččalit váikkuhit ráđđehusovddasteaddjiid mearrádusaide dálkkádatčoahkkimis.

Tyfonen Koppu på Filippinene

Koppu nammasaš tyfona dagai stuorra vahágiid Filippiinnain mannan mánu gaskkamuttos. Dálkkádatdutkit váruhit, ahte dákkár garradálkkit dás duohko sáhttet lassánit ja deaividit dávjjibut.

Foto: RTV

– Mu mielas lea hirbmat dehálaš, ahte siviila servodat lea mielde Parisa ráđđádallamiin, vaikko Fránkriika dál čavge dorvvolašvuođa. Danne lea dehálaš, ahte mii leat mielde geahččaleamen váikkuhit čoahkkima mearrádusaide, lohká Jenni Laiti.

Laiti lei mielde álggaheamen «Run for your life» sáttaviehkama Gironis Parisii. Son gal lohká oddasat.se neahttasiidui, ahte son gal liikká vuolgá Parisii

Publisert

Mer fra NRK Sápmi

Korte nyheter

  • Ođđasat - norsk

    53 prosent av Norges kulturinstitusjoner viser samisk kunst

    Loga sámegillii.

    53 prosent av Norges kulturinstitusjoner har jobbet med samisk kunst, selv om de ikke er samiske institusjoner.

    Det gjør de fordi de syns samisk kunst og kultur er kunstnerisk spennende, blant annet på grunn av internasjonal tilstrømming, samepolitiske saker i Norge og Sannhets- og forsoningskommisjonens rapport.

    40 prosent sier at det ikke er relevant for dem å jobbe med samisk kunst og kultur.

    Det kommer fram i Kulturdirektoratets nye rapport, der de har kartlagt hvordan kulturinstitusjoner i Norge jobber med samisk kunst og kultur. En slik kartlegging har ikke blitt gjort før.

    Her er kunsten til Synnøve Persen, Hans Ragnar Mathisen, Iver Jåks utstit på Nasjonalmuseet:

    Synnøve Persen, Hans Ragner Mathisen, Iver Jåks
    Foto: Wenche Marie Hætta / Nrk
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    53 proseantta Norgga kulturásahusain fuomášuhttet sámi dáidaga

    Les på norsk.

    53 proseantta Norgga kulturásahusain leat fuomášuhttán sámi dáidaga, vaikke vel eai leat sámi ásahusat.

    Dan dahket go sin mielas lea sámi kultuvra ja dáidda miellagiddevaš, earret eará danin go sámi dáidda lea riikkaidgaskasaččat oidnosis, Norgga sámepolitihkalaš áššiid dihtii ja Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raporta dihtii.

    40 proseantta ii-sámi kulturásahusain fas dadjet sin mielas ii guoskka sámi dáidda sidjiide, ja danne eai leat bargan čájehit sámi kultuvrra ja dáidaga.

    Dat boahtá ovdan Kulturdirektoráhtta ođđa raporttas, gos leat kárten mo kulturdoaimmahusat Norggas barget sámi kultuvrrain ja dáidagiin. Dakkár iskkadeapmi ii leat ovdal dahkkon.

    Dá lea Synnøve Persen, Hans Ragnar Mathisen, Iver Jåks Nationálamuseas.

    Synnøve Persen, Hans Ragner Mathisen, Iver Jåks
    Foto: Wenche Marie Hætta / Nrk
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Kuhmunen erenoamáš listtus Ruoŧas

    Ruoŧa jođiheaddjiid searvvi, Ledare, mielas lea nuorra sámenisu Sara-Elvira Kuhmunen okta dain geasa sis lea erenoamáš jáhkku, ja gean navdet ain eanet lihkostuvvat boahtteáiggis.

    Searvi ráhkada jahkásaččat listtu maid gohčodit «Framtidens kvinnliga ledare». (Boahtteáiggi nissonjođiheaddjit). Listtus leat 75 nuorra nissonolbmo nama, ja olles listu almmuhuvvo miessemánu 18. beaivvi.

    Sara-Elvira Kuhmunen lea Johkamohkis eret, ja lea Sáminuorra searvvi jođiheaddji.

    Sáminuorra dat lea ge almmuhan dán dieđu listtu birra iežas Instagram-konto bokte.

    Kuhmunen lea maŋemus jagiid áŋgiruššan dáistalit sápmelaččaid vuoigatvuođaid ovddas, ja son lea maid ovdagovva eará sámi nuoraide.

    Kuhmunen lea maid oassálastán Sámi Grand Prix gilvvus ja son lea gieskat ožžon Ubmi sámesearvvi nuoraidbálkkašumi.

    .

    Sara Elvira Kuhmunen, Sáminuora jođiheaddji
    Foto: Anne Maret Päiviö / Sameradioen

Langlesing

Gahčosat

  • Telefon Kárášjohka:  78 46 92 00
  • E-post:  sapmi@nrk.no
  • E-post nyhetsredaksjon:  saminyhetsavdeling@nrk.no
  • Redaktør NRK Sápmi:  Johan Ailo Kalstad
Norsk Presseforbund, logo.

Vi arbeider etter
Vær Varsom-plakatens regler
for god presseskikk.

Den som mener seg rammet av urettmessig publisering, oppfordres til å ta kontakt med redaksjonen. Pressens Faglige Utvalg (PFU) er et klageorgan oppnevnt av Norsk Presseforbund som behandler klager mot mediene i presseetiske spørsmål.

Nyhetstips 03030

Kontakt

Hjelp

Tjenester

Produksjon

Salg

Til toppen