Hopp til innhold

FN veartene konferanse tjaalegen bijre latjkeme

FNs veartenekonferanse daan minngie- tjaalegen bijre nænnoestamme, guktie staati gaskem raarastalleme.

Aili Keskitalo i FN

Nøørjen saemiedigkien åvtehke Aili Keskitalo, FN tjåanghkosne

Foto: Liv Inger Somby / NRK

Daam minngie-tjaalen bijre, daan biejjien FN sne nænnoestamme
Daan tjaalegen bijre, staati gaskem raarastalleme. Daate tjaalege lea råresjimmie FNen tjijtje, aalkoealmetji dåehkie gaskem.

Daan tjaalegisnie tjåadtjoe daan Alta-tjaalegen bijre, dihte voestemes rååresjimmie tjåanghkoe Altasne, jaepien 2013.

Daate minngie-tjaalegen ulmie lea, jih daejtie nænnoestimmie aamhtside, aalkoealmetji reaktoe bijre edtja dorjesovvedh, guktie generale almetje-krirrie jaepien 2007 nænnoestamme.

Akte dejstie vijkelommes paaragraafijste, minngie-tjaalegisnie lea alkoealmetji reaktoe eatnemisse. Ij åadtjh eatnemene dååsveridh jis ij alkoealmetjh luhpiedamme.

Dah staath, tjuerieh dah aalkoealmetji institusjovni gujmie laavenjostedh, eannan daejtie laanti laagide nænnoestieh, jih jeatjah råajvarimmie mij maahta nåake aalkoealmetjidie sjidtedh.

Tjuerieh laavenjostedh.

Daah laanth tjuerieh dah aalkoealmetji gujmie laavenjostedh jih daejtie nasjonaale gietedalleme soejkesjidie jih barkoevuekide evtiedidh, guktie tjaalegisnie tjåadtjoeh.

Aarvoe FNsne nænnoestidh.

Daan minngie-tjaalegisnie edtja generaletjaelije raeriestidh, guktie dah aalkoealmetji åårganisasjovnh edtjieh FN vuestieh barkedh.

Lohkh aaj:Enstemmighet på verdenskonferansen

Korte nyheter

  • Dieđihit eambbogo 30 goddon Israelea falleheamis Syriijas

    Siviila olbmot ja soalddáhat galget leat goddon israelalaš áibmofalleheamis Syriijas, syriijalaš eiseválddiid dieđuid mielde.

    Eanetgo 30 olbmo galget dieđuid mielde goddon.

    Dieđuid mielde galgá Israel fallehan Aleppo gávpoga mannan ija diibmu 01.45 báikkálaš áigge.

  • – Alimus Hálddahusriekti bággeha ii-sápmelaččaid Sámediggái 

    Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg oaivvilda, ahte Suoma Alimus Hálddahusriekti (AHR) badjelgeahččá sámi álbmoga.

    – AHR lea ođasmahttán mearrádusaid, mat leat gávnnahuvvon rihkkut sápmelaččaid vuoigatvuođa friddja politihkalaš ortniiduvvamii, oaivvilda Holmberg.

    AHR lea mearridan, ahte mannan čavčča sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Riekti lea gieđahallan badjel čuođi sámediggeválggaid válgalogahallama ja válgabohtosa guoski váidaga.

    – AHR fas bágge Sámedikki dohkkehit 72 ii-sápmelačča ižas jienastuslohkui. Ná áitá Sámedikki legitimitehta sápmelaččaid ovddastanorgánan, cuiggoda Holmberg.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka / Sámiráđđi
  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi