Finnmárkulaččat suhttan go sápmelašfalli ii beasa gilvalit

Norgga riikajoavkkus lea maid sápmelašfalli ja gilvočuoigi Finn Hågen Krogh. Muhto dál soaitá nu šaddat ahte ii oba beasage gilvvohallat, ja dat lea suhttadan finnmárkulaččaid.

• Loga maid: Finn Hågen Krogh bođđi goalmmádin - NRK Sápmi

Heittot riikkajoavkkus

Áltá suohkanis reaššvuotnalačča Herold Nilsena mielas gal lea heittot Norgga riikkajoavkkus go Finn Hågen Krogh ii beassan otne čuoigat, ja eandalii go lávvardaga ii galgga gilvalit golmma miilla guhkkosaš luisten- ja árbevirolaščuoigamis.

– Su mielas lea ártet Norgga riikkajoavkkus go eai leat vuoruhan finnmárkulačča. Son ipmirda gal go eai leat otná čuoigamii váldán mielde, muhto go golmma miilii lávvardaga eai leat váldán mielde, lea ártet, lohka Nilsen.

Dat ahte Finn Hågen Krogh ii galgga čuoigat lávvardaga árbevirolaš ja luistenčuoigama, de das gal Nilsen ii šat ipmir maidege. Nilsen lei measta áibbas sihkkar ahte das gal galggai beassat gilvalit.

Eai váldde buoremus čuoigi mielde

Hans Nergård, eallilan almmái Kárášjogas eret, lea hirpmahuvvan go Norgga buoremus čuoigi eai leat váldán mielde gilvvohallat.

– Gal dat lea ártet go Finn Hågen Krogh eai leat váldán mielde, son han lei falimus maŋemus gilvvuin ovdal máilmmimeašttirgilvvuid, lohka Nergård.

Nergård lohká ahte son ii ipmir mii lea sivvan go eai fuola su mielde, vaikko lea liige falimus.

– Mun in sáhte ipmirdit manne eai váldde mielde. Mun doivon ahte riikkajoavku váldá buoremusaid jovkui, lohka Nergård.

Krogh buori vuoimmis

Hågen Krogh lea leamaš buori vuoimmis, go son vuittii mannan vahkkoloahpa Staares, Ruoŧas. Lea čájehuvvon ahte Krogh birge bures sihke árbevirolaš čuoigamis ja luistemis, lohká Herold Nilsen. Dál son leige galgat beassat gilvvohallat.

– Dát čájehuvvo ahte Finn-Hågen lea fas buori vuoimmis, nu go son lei ovdal juovllaid. Son han vuittii guokte čuoigama ovdalgo máilmmimeašttirgilvvut álge, lohká Nilsen.

Son deattuha maid ahte dál han galgetge čuoigit leat buori vuoimmis go gilvvut álget, ja seammás de imaštallá Nilsen mii sáhttá leat sivvan go eai fuola su mielde.

– Ja váre jo dat ii leat sivvan go Finn Hågen Krogh lea Davvi-Norggas eret ahte ii beasa gilvalit, dadjala vel Herold Nilsen loahpas.

Ii leat beaggán doarvái

Nuorra olmmái ja gilvočuoigi, Ovllá Per Sara, jáhkká ahte sivvan go Krogh ii beasa mielde lea go son ii leat beaggán guhkit áigge. Muhto su mielas lei Krogh galgat beassat gilvalit.

– Otne gal lei Krogh golmma buoremusaid searvvis, lohká Sara.

Ovllá Per Sara gal lei háliidit oaidnit finnmárkulačča gilvaleamen lávvordaga.

– Mun jáhkán ahte son lei bures birget, lohká Sara.