Hopp til innhold

Sámi fámoleamos nissonolmmoš

– Mun lean oahppan ahte olmmoš ferte buot sániid dadjat jitnosit, ii leat ávki jurddašit ahte earát ipmirdit lihkastagaid ja geahčastagaid, lohká Finnmárku politiijameašttir Ellen Katrine Hætta.

Politimester Ellen Katrine Hætta

POLITIIJAMEAŠTTIR: Hætta lea oahppan jurista. Oktiibuot lea 17 jagi bargan politiijasuorggis sihke advokáhttan ja politiijainspektevran. Son lei vuosttaš sámegielat stádaadvokáhtta ja son lea nai vuosttaš sámegielat politiijameašttir.

Foto: Eskil Wie Furunes / NRK

Guovdageainnu nisu lea dál guokte jagi leamaš Finnmárkku politiijaguovllu politiijameašttirin. Ja lea guhká bargan dakkár bargosajiin gos eatnasat leat dievdoolbmot.

– Mun mearkkašan ahte mun lean nissonolmmoš dievdduid searvvis ja earenoamážit mearkkašan ahte mun lean sápmelaš, lohká Hætta.

Politimester i Finnmark, Ellen Katrine Hætta

REALISTA: – Lávejin jurddašit mun in leat feminista, ja in láven nu beroštit dásseárvoáššiin. Muhto mun jáhkán mun fuomášin ahte mis ii leat vel dásseárvu Norggas. Mun in dieđe leango mun feminista dan dihte, muhto realista, lohká Ellen Katrine Hætta.

Foto: Arne Egil Tønset / NRK

Manne nu?

– Go mis sápmelaččain lea ovdamearkka dihte earálágan hupmanmálle go dáččain. Nissonolmmoš hupmá eará ládje go dievdoolmmoš. Ja sápmelaš humada maid eará ládje go dárogielagat.

Mu mielas lea sámegielas nu ahte olmmoš gulahallá hui olu sániid gaskka, nugo geahčastagaiguin ja lihkastagaiguin, lohká son.

Hætta lea oahppan jurista. Oktiibuot lea 17 jagi bargan politiijasuorggis sihke advokáhttan ja politiijainspektevran. Son lei nai vuosttaš sámegielat stádaadvokáhtta ja son lea nai vuosttaš sámegielat politiijameašttir.

Dál lea leamaš olu sáhka #Metoo-kampánnjas, ja vaikko Ellen Katrine Hætta lea guhká bargan dievdobirrasiin, de ii leat goasse dárbbahan vásihit unohisvuođaid.

– Mis lea stuora vuogádat ja mis leat rutiinnat mat dakkár dieđihemiid vástidit. Mun lean guhká bargan ja in leat goasse dárbbahan vásihit #Metoo unohisvuođaid, muitala politiijameašttir.

Feminista ii leat šat cielossátni

Okta, gii lea guhká čuollan nissonolbmuid beali, lea Biret Louise Utsi. Son lea Sáráhkká-nissonfierpmádaga jođiheaddji ja lohká iežaset olu bargan oažžut dásseárvvu Sápmái.

– Sáráhkká lea lihkostuvvan bures, feminista sátni mii ovdal lei cielossátni, dat lea dál dábálaš sátni maid sámi nissonat ja politihkkárat leat váldán alcceseaset. Mii leat ožžon sámi presideantta nai gohčodit iežas feministan, lohká Utsi.

Berit Louise Utsi

DUOSTILAT: Sáráhkká-nissonfierpmádat duostá loktet tabu áššiid, ja seminárain mii fuomášuhttit earáide dáid áššiid, dadjá Biret Louise Utsi.

Foto: NRK

Mázelaš, gii dál orru Romssas, lohká ahte dál orru vuhttome ahte dievdoolbmuin nai lea beroštupmi čuollat nissoniid beale. Ja sii jurddašit, maid dál galget ovddas guvlui dahkat.

– Mii jurddašit veahá gáidat eret dien dásseárvu-sánis, ja dal ges fuomášuhttit ovttadássásašvuođa. Go dat lea viidát sátni mii ii fátmmas dušše nissonolbmuid, muhto dievdoolbmuid nai, lohká mázelaš.

#Metoo Sámis

Son lohká Sáráhkká lea Sámis čalmmustahttán tabu áššiid, nugo veahkaválddálašvuođa. Utsi bargá nai beaivválaččat psykiatriijadoavttirin Romssas buohcciviesus.

Sámis leat servodagat gos soaitá tabu hupmat #Metoo vásáhusaid birra. Maid jurddašat dan birra?

Ja dan dat gal leat. Mun lean Mázes eret, ja dovddan sámi servodaga. Mis lea gorudis diet, go mii leat ovdal jo vásihan dien oaffarrolla.

Dušše dan ahte leat unnitloguálbmogin servodagas, ja de váldit vel nuppi diekkár oaffarrolla badjelasas, dat lea veahá siskelis sámiin go dáččain, lohká Utsi.

Iigo de galggašii sámi nissonfierpmádat hásttuhit sin muitalit iežaset muitalusaid?

– De leage dat gažaldat, leago áigi láddan? Galgatgo mii dahkat juste nugo dáččat? Heivejit go diet min servodahkii, min jurddašanvuohkái, min kultuvrii ja min eallimii?

Lohká Biret Louise Utsi ja joatká:

– Seammás go oainnán Divttasvuona áššiid, diet leat várra leamaš máilmmi lossadat olbmuide, geat leat leamaš dien áššiin, ja seammás lea nu dehálaš ja dat rahpá luottaid.

– Muhto de berrešii leat apparáhta birra mii duste sin maŋŋel go leat muitalan iežaset muitalusa. Dies leat olu bealit, muhtimiidda lea riekta muitalit almmolaččat ja earáide ii, lohká Utsi.

Realista, ii feminista

Leatgo feminista?

Ellen Katrine Hætta

GUOVDAGEAIDNULAŠ: Ellen Katrine Hætta lea dál guokte jagi leamaš Finnmárkku politiijaguovllu politiijameašttirin. Ja lea guhká bargan bargosajiin gos eatnasat leat dievdoolbmot.

Foto: Tarjei Abelsen / NRK

– Lávejin jurddašit ahte mun in leat feminista, ja in láven nu beroštit dásseárvoáššiin. Muhto mun jáhkán mun fuomášin ahte mis ii leat vel dásseárvu Norggas. Mii dárbbašit ain eanet nissonolbmuid virggiide. Mun in dieđe leango mun feminista dan dihte, muhto realista, lohká Ellen Katrine Hætta.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.