Hopp til innhold

Finnmárkku ja Romssa moivi čuohcá maid Sámediggái

Moivi, mii lea čuožžilan Finnmárkku ja Romssa ovttastahttima hárrái, čuohcá maiddái ovttasbargui mii Finnmárkkus lea leamaš Sámedikkiin.

Aili Keskitalo og Ragnhild Vassvik

VUOLLÁIČÁLIIGA ŠIEHTADUSA: Lei buorre mokta go Aili Keskistalo ja Ragnhild Vassvik deaivvadeigga ikte. Muhto ovttasbargošiehtadus maid vuolláičáliiga bistá dušše beannot jagi.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji Ragnhild Vassvik (Bb) ja sámediggepresideanta Aili Keskitalo (NSR) deaivvadeigga ovttasbargočoahkkimis Njávdámis Nuorta-Finnmárkkus ikte. Muhto soai eaba sáhte plánet ovttasbarggu guhkkelii go 2019 loahpageahčai.

– Lea váttis dadjat geainna das maŋŋá galggašeimmet ovttasbargat go eat dieđe mii geavvá suohkaniid ovttastahttinbargguin maid ráđđehus lea álggahan, dovddaha Keskitalo.

Vassvik oaivvilda ahte gielddaministtar Monica Mæland dat ferte váldit ovddasvástádusa dan moivái ja eahpesihkkarvuhtii mii lea čuožžilan.

Ii dohkket bággonáittosdili

Kommunal- og moderniseringsminister Monica Mæland legger fram forslag til ny kommunelov.

II VUOLLÁN: Gielddaministtar Monica Mæland áigu bágget Finnmárkku ja Romssa ovttastahttit stuorra regiovdnan.

Foto: Vidar Ruud / NPK

Fylkkasátnejođiheaddji lea eddon go stáhtaráđđi viggá bágget Finnmárkku ja Romssa ovttastahttit stuorra regiovdnan.

– Ii oktage hálit dákkár bággonáittosdili, muhto Mæland ii beroš das maidige. Min mielas dat lea lobiheapme ja eahpedemokráhtalaš, beaškala Vassvik.

Vassvik dovdá doarjaga álbmogis miehtá Norgga. Finnmárkkus leat 87 proseantta Finnmárkku jienasteaddjin jienastan vuostá dákkár náittosdili.

Stáhtaráđđi ii vuollán, ja lea bovden Finnmárkku ja Romssa ovddasteddjiid dialogačoahkkimii vuossárgga. Muhto Vassvik biehttala oassálastimis.

Muhtumat lohket vuostálastima gártan heahpadin?

– Lehkoset dal nu, muhto mii goit joatkit iežamet vuostálastima, vástida Vassvik.

Ovttasbargošiehtadus dušše beannot jahkái

Muhto mo son de Sámediggi ráhkkana dál dasa go Finnmárkku gielda ii jeagat plánegoahtit ovttasteami Romssa fylkagielddain?

Ja mo ráhkkana ovttasbargu dainna stuora davvi fylkkain, erenoamážit go ovttasteapmi lea nu váttis?

Keskitalo ja Vassvik leaba ovtta oaivilis joatkkit, nannet ja ođasmahttit Sámedikki ja Finnmárkku ovttasbargošiehtadusa mii lea doaibman 2003 rájes. Ulbmil lea nannet sámi giela, kultuvrra, ealáhusaid ja servvodagaid.

Muhto ođđa šiehtadus maid buriin mielain vuolláičáliiga, doaibmá dušše 2019 loahpageahčái. Dan rájes oainnat Finnmárku fylkkagielda sáhttá leat šaddan historján jus gielddaministtar oažžu nu mo háliida.

– Danin mii eat leat sáhttán plánet guhkit áigái, čilge Keskitalo ja dovddaha dán buktán stuorra eahpesihkkarvuođa.

Váilo guhkit áiggi strategiija

Son ii loga Sámedikkis leat vuos makkárge strategiija mo oažžut ovttasbargošiehtadusa stuorra regiovnnain jus dat mihttu ollašuvvá.

– Nu guhká go Finnmárkku fylkkagielda biehttala ovttastahttomis Romssain, de mii Sámedikkis dál eat dieđe ođđa stuorra-regiovnna hárrái geaiguin galggašeimmet ráhkkanit ovttasbargagoahtit, čilge Aili Keskitalo.

– Suorggahahtti

Muhto son ii jáhke Sámediggái šaddat váddásabbon dahkat ovttasbargošiehtadusa stuorra-regiovnnain go sis lea dálá fylkkagielddain.

– Iešalddis ii oro leamen nu ahte sámi áššiid dáfus lea váddásat bargat ovttas Romssain go Finnmárkkuin. Mis lea buorre ovttasbargu guktuin. Muhto vuostemielalašvuohta ovttasbarggu dáfus, mii dál lea čuožžilan Romssa ja Finnmárkku gaskii, suorggahahttá, dovddaha Keskitalo.

Ásahit sierra lávdegotti

Ragnhild Vassvik møtte Erna Solberg etter folkeavstemninga

Fylkkasátnejođiheaddji Ragnhild Vassvik doaivu ahte stáhtaministtar Erna Solberg bisseha Finnmárkku ja Romssa náitinplánaid.

Foto: Ketil Steigen/Finnmark fylkeskommune

Fylkkasátnejođiheaddji Ragnhild Vassvik ii loga Finnmárkku fylkkagielddas ge leat dál makkárge strategiija stuorra regiovnna hárrái. Dattetge ii jáhke leat váttis oažžut ovttasbargošiehtadusa Sámedikkiin jus Finnmárku ovttastahttojuvvo Romssain.

– Nu go Finnmárkkus de ii Romssasge leat leamaš makkárge vuosteháhku bargat ovttas Sámedikkiin. Ovttasbargu Sámedikki hárrái, sáhttá vel nannejuvvot jus šaddá stuorra regiovdna, oaivvilda Vassvik.

Muhto dássážii sii eai leat vuos ráhkkanan dasa.

– Fertet vuos oaidnit mii geavvá ovttastahttináitagiin. Jus Mæland áigumuš ollašuvvá, de han mii dalle fertet ásahit sierra lávdegotti man bargun lea gávnnahit mot ovttasbargu galgá dáhpáhuvvat Sámedikkiin, čilge Vassvik.

– Báhkka politihkalaš ášši

Sámediggepresideanta dovddaha ášši šaddan oalle báhkka politihkalaš áššiin.

– Nu guhká go ii leat čielggas makkár fápmudusaid ja bargguid ođđa regiovdna mielddisbuktá, de Sámedikki beales eat sáhte nu olu ráhkkanit ovttasbarggu hárrái, lohká Keskitalo.

Fylkkasátnejođiheaddji Ragnhild Vassvik oassálastá ealáhusseminárii maid Olgešbellodat lágida Hurtigrutenis Gilivuonas Honnesváhkái. Dáppe lea maid stáhtaministtar Erna Solberg doaivu (O), ja Vassvik doaivu beassat doallat suollemas čoahkkima stáhtaministariin ovttastahttima birra.

– Mus lea ain doaivva ahte stáhtaministtar loahpaha bággonáittosdili maid gielddaministtar Monica Mæland háliida, lohka Vassvik.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK