Verddet leat čoahkkanan Ginalvári bokte Guovdageainnus.
Sámegielat sánit gullojit dola birra.
Ii oktage sis gula gilážii, muhto sii leat guođđán juoga vai deike boahtit.

Fárrejit giela dihtii

Guovdageainnus sáhtát sámástit measta buohkain.

Otná mátki manná Ginalvárrái, golbma kilomehter Guovdageainnu olggobeal.

Dáppe gávnnat Norgga buoresmus dápmotjoga, gullosta joavkkus.

Even Sebastian Skallerud lea Oslos eret, muhto dál ássá Guovdageainnus.

Son ja eamit, Inga Marie Nymo Riseth, leaba fárren Guovdageidnui boahtindihtii lágat sámegiela.

Inga beasai sámegielkursii allaskuvllas ođđajagimánus, ja go kursa nogai, de válljiiga báhcit.

Dán jagi ledje 72 ohcci easkkaálgi kursii Sámi Allaskuvllas.
Eanet go goassige ovdal.

Bajásšaddamis de Inga lea ražai dan ovddas ahte sámegiela beassá oahpat skuvllas. Guovdageainnus son gullá sámegiela juohke sajis, ii ge dušše skuvllas.

«Mun han šattan áibbas suovasbiergun dás!»

Inga Marie Nymo Riseth

Davvisámegielat easkkaálgi kurssas leat dušše 30 oahpposaji.

Lina Maria Karlsen lea maid okta daid lihkolaš 30:s gii beasai kursii.

Lina lei 16. sajis vuordinlisttus sámegielkursii. Go fáhkka beasai sisa, de fertii válljet.

Lina válddii oahpposaji diibmobealis. Ii diehtán vel mo galggai praktihkalaččat čoavdit. Nu dehálaš lea giella sutnje.
Oanehis áiggis páhkii iežas eallima Oslos.

Veahá maid ferte gilvalit máŧkkis!

Okta!

Guokte!

Golbma!

Amina Larsen áigu Guovdageainnus leat mánu. Lea juridihkastudeanta ja praktikanta Norgga olmmošvuoigatvuohtaásahusas.

Son logai sámerievtti Romssa universitehtas. Lea válljen Guovdageainnu praktikantan vai beassá eambo oahppat.

Even maid oahppá sámegiela, muhto sus lea veahá eará vuohki go earáin.

Dehálaš, váralaš, ávkkálaš...
Son čohkke sániid main leat «laš» loahppas.

«Don leat stuorámus baikabahta»

Even Sebastian Skallerud

Inga lovttii Oslos, muhto ii váillat oaivegávpoga.
Ii son livčče fárret Guovdageidnoi jus ii livčče háliidit sámegiela háliidit oahppat.

Lina čállá logga beaivválaččat sámegillii. Otne galgá loggas čuožžut ahte «Buohkat ledje ovtta oaivilis ahte lei leamašan fiinna máŧki».