Norske kveners forbund etterlyser familier som etter krigen skrev under festekontrakter på egen eiendom. De gjorde det for å få bygd opp hus og hjem etter nedbrenningen av Nord-Troms og Finnmark. For å gi husbanklån, krevde Staten festekontrakt også på gårder som folk hadde drevet i flere hundre år før krigen. Leder i Norske Kveners Forbund, Hilja Huru, sier de prøver å finne ut hvor mange dette gjelder.
Uddni Sámedikken lij sierra dållam gå næhttabielle samehets.no rabáduváj.
Sámedikkeráde Runar Myrnes Balto rahpamsárnen gijtij gájkajt gudi li rádijt vaddám ja viehkedam næhttabielijn barggam.
Guoradallama vuosedi juohkka niellja sáme nálsodimev ja vasjev vásedi, ja danen le dát næhttabielle ásaduvvam.
Åssudakdirekterra politijjadirektoráhtan Bjørn Vandvik javllá sijáj mielas li ilá binná ássjijs ma politijjaj diededuvvi.
– Mijá ulmme l nav vaj sáme dán næhttabiele baktu vuojnni unugis vásádusájt la máhttelis gujddit, javllá Vandvik.
Bagádallam la oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj, ja danna oattjo diedojt gejna máhtá guládallat gatjálvisáj sáme nálsodime ja rasisma birra.
– Mun orun oaidnimen ahte dás oažžu hui ollu veahki, dego mo galgá hállat dan birra, ja de gos fitne veahki, ja geasa sáhttá dieđihit. Nu dadjá Kárášjoga Sámi joatkkaskuvlla oahppi Julie Solbakken.
Sámediggi ovttas politiijadirektoráhtain dat lea ráhkadan neahttasiiddu, mii galgá leat ávkin olles servodahkii.
– Dat sáhttá leat skuvllas, sáhttá leat barggus, almmolaš lanjas vai neahtas. De dat galget sáhttit mannat dohko samehets.no siidui ja gávdnat daid dieđuid maid sii dárbbašit. Doppe sáhttá gávdnat olggos mo galgá váidat bolesiidda ovdamearkka dihte. Nu lohká sámediggeráđđelahttu Runar Myrnes Balto.
Politiijadirektoráhta ossodatdirektevra Bjørn Vandvik sávvá dán siiddu álkidahttit váidima.
– Mu dieđuid mielde ii lean mis oktage ášši diibmá, muhto olu cavgileamit. Mii sávvat dán bagadusa dagahit ahte eambbosat váldet oktavuođa minguin, sávvá Vandvik.