Hopp til innhold

Erika illá dohkkehuvvui sápmelažžan iežas ruovtturiikkas

Davviriikalaš sámi konvenšuvnna dohkkeheapmi lea oalát orustan. Stáhtat ja sámedikkit eai leat ovtta oaivilis das movt galgá meroštallat gii dohkke sápmelažžan.

Les saken på norsk.

Erika Sarivaara

EHPIDEDJE SU SÁMEVUOĐA: Erika Sarivaara oaččui Israel Ruong Stipeandda 2013:s. Son gárttai badjel jagi vuordit ovdalgo oaččui máksojuvvot stipeandda.

Foto: Yle

Erika Sarivaaras ii leat nu miella šat čilget iežas garra rahčamušaid birra dohkkehuvvot sápmelažžan.

– Mun in hálit eambbo hállat dan birra almmolašvuođas. Dat lea juo bávččagahttán nu ollu, lohká son.

Dutki šattai dovddusin 2013:s go oaččui Israel Ruong stipeandda. Dát stipeanda addo jahkásaččat nuorra sápmelaš dutkái.

Muhto muhtimat oaivvildedje ahte Erika, guhte lea Davvi-Suomas bajásšaddan, ii leat sápmelaš. Nu buollái digaštallan.

Son doalahii dattetge stipeandda.

Moadde jagi maŋŋil beasai maid sámi jienastuslohkui Suomas. Dohko lea mealgat váddáseappot beassat jienastuslohkui go Norggas ja Ruoŧas.

Sápmelaš meroštallan fas áigeguovdil

Gažaldat gii lea sápmelaš, ja gii ii, sáhttá goazahit soahpamuša mii galgá suddjet sápmelaččaid rivttiid beroškeahttá riikarájiid.

Sávaldat ásahit soahpamuša dahje konvenšuvnna riegádii juo 1986:s.

2001:s mearridedje davviriikalaš ovttasbargoministarat álggahit barggu.

Dál 19 jagi maŋŋil ii leat soahpamuš vel vuolláičállojuvvon, vaikko dat dohkkehuvvui 2017:s.

Dál háliidit Sámedikkit rievdadit oasáža čilgehusas jienastuslogu birra.

Dat gáibida ođđa šiehtadallamiid.

– Earát ge besset jienastuslohkui

Tuomas Aslak Juuso

SÁMI PARLAMENTÁRALAŠ RÁĐĐI: Suoma sámedikki njunuš Tuomas Aslak Juuso jođiha maid Sámi parlamentáralaš ráđi. Ráđđi lea sámedikkiid ovttasbargo ásahus.

Foto: Vesa Toppari / Yle

Suomas ballet oainnat ahte soahpamuš addá vejolašvuođa earáide go dušše sápmelaččaide beassat jienastuslohkui.

Sámedikkiid ovttasbargo ásahusa njunuš, Tuomas Aslak Juuso čilge sin oainnu ná:

– Nie movt dál čilgejit soahpamušas jienastuslogu birra, de sáhttet earát ge, geat eai leat sápmelaččat, beassat sámi jienastuslohkui Suomas.

– Šiehtadus vuot maŋiduvvo

Norgga sámeministtar Linda Hofstad Helleland (O) ii mieđit sámedikkiid evttohussii.

Barne- og likestillingsminister Linda Hofstad Helleland

ČÁLLÁN REIVVE: Norgga sámeministtar Linda Hofstad Helleland lea čálalaččat dieđihan norgga Sámediggái ahte sii eai mieđit sámedikkiid evttohussii.

Foto: Lotte Olsen Jessa / NRK

Stuorát rievdadusat teavsttas gáibidit lasi barggu. De manná vel guhkit áigi ovdalgo soahpamuš dohkkehuvvo.

– Jus ođđasit galggaš šiehtadallat, de maŋida dat soahpamuša vel eambbo, čállá Helleland reivvestis norgga Sámediggái.

Son čállá maid ahte ráđđehus lea árvvoštallan árvalusa. Sii eai hálit ođđasit šiehtadallat.

Smávit rievdadeamit gal dohkkehuvvojit, deattuha Helleland.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK