Hopp til innhold

Sápmelaš artista doallá konseartta áibbas erenoamáš báikkis

Elle Márjá Eira čuojaha odne Tromssa Internationála Filbmafestiválas (TIFF:s) vuosttaš geardde ovttas joavkkuinis.

Elle Márjá Eira, TIFF 2022

ILUS: Elle Márjá Eira lea ilus go beassá čuojahit filbmamusihka ovttas musihkkáriiguin, geaiguin lea doallan oktavuođa dušše neahta bokte.

Foto: Sandra Márjá West / Riddu Riđđu

Olbmot besset gullat musihka Elle Márjá Eira dokumentáras «Ealát», mii diibmá čájehuvvui TIFF:s.

– TIFF:s jerre diibmá jo sáhtášingo doallat dáppe Tromssas filbmakonseartta, gos mii čuojahit filbmamusihka. Dasa mihten, muitala Eira.

Elle Márjá Eira

Elle Márjá Eira lea ráhkadan filmma koronadilis.

Foto: Marie Louise Somby

Odne dollo konsearta Alfheim-vuojadanhállas. Dát lea okta Tromssa visttiin, maid dovddus arkiteakta lea sárgon.

– Alfheim-vuojadanhálla lea miellagiddevaš ja erenoamáš čuojahanbáiki. Jáhkán dat addá erenoamáš dovddu leat doppe. Ii leat miige dábálaš konseartabáikkiid. Livččii suohtas jus olbmot livčče vel sáhttán vuojadit go mii čuojahit, leaikkastallá Eira ja bohkosa.

– Erenoamáš čuojahanbáiki

Ovttas Riddu Riđđu -festiválain čájeha TIFF erenoamáš audiovisuála konseartta Elle Márjá Eirain.

«Ealát» filmma ráhkadii Eira fárrolagaid Ken Are Bongoin diimmá TIFF:i. Festivála lei su bivdán filmmain govvidit koronadili.

– Norga lei dalle goasii áibbas gitta. Inge mun sáhttán deaivvadit nu olu olbmuiguin. Danne válljejin ráhkadit filmma min orohaga birra, muitala Eira.

Otná konseartabáikki sárggui Jan Inge Hovig jagis 1957. Hálla lei gárvvis jagis 1965.

Hovig lea earret eará sárgon dovddus Ishavskatedrala Sálašvákkis. Maŋimuš jagiid hállas ii leat leamaš vuojadeapmi go visti lea nu gollan ja mieskan.

– Min jietnaolbmot leat heivehan čuojahanbáikki, nu ahte doppe ii galgga leat nu olu skádja. Dál doppe galgá leat buorre akustihkka, muitala Eira.

Alfheim svømmehall tromsø

Alfheim-vuojadanhálla lei diimmá Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas čiŋahuvvon sámi ivnniiguin.

Foto: David Jensen / Jensenmedia

– Eat leat ovdal doallan konseartta

Elle Márjá Eira lea ikte eahkedis vuosttaš geardde deaivvadan musihkkáriiddisguin.

Sii eai leat goassige ovdal čuojahan ovttas dahje doallan konseartta. Sis lea dássái dušše leamaš gáiddus ovttasbargu.

Elle Márjá Eira, TIFF 2022

VUOSTTAŠ HÁRJEHALLAN: Ikte lei Elle Márjá Eiras ja su joavkkus vuosttaš oktasaš hárjehallan.

Foto: Sandra Márjá West / Riddu Riđđu

– Dál leat musihkkárat, geaiguin mun lean ovttasbargan, boahtán deikke Skottlánddas, Eŋlánddas ja Irlánddas. Šaddá somá singuin čuojahit ovttas, illosa Eira.

Musihkkašládja maid joavku čuojaha gohčoduvvo ambientan. Dán musihkas lea deaddu jienaid skádjaivdnái. Dat lea ráhkaduvvon nu, ahte galggašii gullot «atmosfearalaš», «visuála» dahje jaskes musihkkan, mii ii bahkke olbmo ala.

– Mun hui dávjá improviseren dahje geahččalattan. Musihkalaččat in čuovo makkárge rájiid dahje njuolggadusaid. Mu musihkka lea hui rabas. Vuođđun lea luohti, sihke árbevirolaš luohti ja ođđaáigásaš luohti, čilge Eira.

Son lohká iežas liikot stoahkat iežas jienain ja geavahit iežas jiena feara man láhkái.

Korte nyheter

  • Grønlándda geađgejáffut sáhttet buoridit šattolašvuođa

    Dánskalaš dutkit oaivvildit iežaset leat gávdnan vuogi mo čoavddašii máilmmi guovtti stuorámus váttisvuođa.

    Go jiehkit Grønlánddas suddet, de siiget ja njuvdet bávtti mii jiehki vuolde lea. Ná mollejit jiehkit geađggi jáffun. Nu ráhkadit Grønlándda jiehkit juohke jagi millárdda tonna geađgejáffuid.

    Dát jáffu čatná gis milliárddaid miel tonna CO₂, seammás go livččii buorre duktan eatnamiidda.

    – Sáhtašii buot máilmmi gilvojuvvon eatnamiid gokčat dáinna geađgejáffuin, dadjá Københávnna universiehta profeassor Minik Rosing The Guardian áviisii.

    Nubbi eará dutkan čájeha ahte geađgejáffu sáhttá buoridit šattolašvuođa 20 proseanttain.

  • Sámi nammadeamit Hedda bálkkašupmái

    Golbma sámi bihtá leat namaduvvon Hedda bálkkašupmái.

    Frode Fjellheim ja Per Sundin leaba nammaduvvon buoremus audiovisuell design luohkás «Allak - Dållen giella» bihtáin musihka ja čuovgadesigna dihtii.

    Buoremus nuoraid čájáhus luohkkái lea Sámi Našunálateáhter Beaivváža bihttá «Maid Sárá čiegada» nammaduvvon, ja buoremus dánsačájáhussii lea Elle Sofe Sara ja Joar Nango bihttá «Birget; ways to deal, ways to heal» gis nammaduvvon.

    Hedda bálkkašupmi lea teáhterbálkkašupmi man ulbmil lea gudnejahttit lávdedáidaga. Bálkkašupmi lea geassemánu 18. beaivvi.

    "Maid Sara čiegada" Teáhterbihttá.
    Foto: Aslak Mikal Mienna / Aslak Mikal Mienna
  • Flere samiske nominasjoner til Heddaprisen

    Forestillingen «Maid Sárá čiegada - Hva Sara skjuler» er nominert til Heddapris for beste ungdomsforestilling. Manus er skrevet av Katrine Nedrejord. Regi Kristin Bjørn – Sámi Našunálateáhter Beaivváš.

    Frode Fjellheim er nominert til beste audiovisuell design i sammen med Per Sundin til «Allaq – Dållen gïelle, ildens stemme». Stykket er skrevet av Cecilia Persson. - Åarjelhsaemien Teatere i samarbeid med Sámi Našunálateáhter Beaivváš.

    Elle Sofe Sara og Joar Nango er nominert til beste danseforestilling med «Birget». - co-produksjon Den Norske Opera & Ballett, BIT Teatergarasjen, Bergen International Festival og Nordic Next

    Heddaprisen har som formål å hedre fremragende prestasjoner i norsk scenekunst. Prisen deles ut årlig og er et samarbeid mellom NTO og foreningens scenekunstmedlemmer.

    Heddaprisen ble delt ut første gang i 1998.

    Årets priser deles ut 18. juni 2023.

    Marte Fjellheim Sarre, Eila Ballovara Varsi, Máid Sárá čiegada.
    Foto: Aslak Mikal Mienna / Beaivváš