Hopp til innhold

Edtjieh saemien nyjsenæjjide heevehtidh

Dihte vuesiehtimme "Biejjien niejth" maam Saemien Sijte, Snåasesne vuesehte, aalkoe boelhke daan iehkeds- tjåanghkose "Saemien nyjsenefaamoen" bijre.

Solens døtre

'Biejjien niejth' vuesiehtimme mij daelie Saemien Sijtesne, Snåasesne.

Foto: Ristin Persson / NRK

«Biejjien niejth» ”Solens Døtre”, govhte eadtjohks saemien nyjsenæjjah Helgelaanteste guvviedamme. Saemien Sijte jih Gïelem Nastedh, Snåasesne, teema -iehkedem øørneminie gusnie edtjieh "Saemien nyjsenefaamoem " bijre soptsestalledh. Dellie sjeahta jih daam vuesiehtimmem voestegh vuejnedh, Hanne-Lena Wilkse, Gïelem Nastedh, bievnede.

– Biejjien niejth, vuesehte govhte væjkeles nyjsenæjjah. Gøøkte dejstie nyjsenæjjijste diekie båetiejægan, gåessie edtjebe jirreden nyjsenæjjan biejjiem heevehtidh.

Luste guessie åadtjebe Wilkse jeahta –Akte dejstie lea Ragnhild Sparrok Larsen, dihte edtja mijjese beabpmoe jurjiehtidh. Dihte mubpie lea Aina Daneborg Steinfjell, dihte edtja vætnoen bijre soptsestidh jih Maja Dunfjeld edtja tjaalehtjimmen bijre soptsestidh.

Guktie bist åadtjoen ålmah aaj dahka båatedh?

– Nov sån, åadtjede, Wilkse føørhkeste. Edtjebe nyjsenæjjan biejjiem heevehtidh, Wilkse jeahta.

Maarjan biejjie.

Jirreden, njoektjen 25 .b.dihte Maarjan biejjie. Maarjan biejjie akte mïerhkebiejjie saemien biejjie låhkosne. Daan biejjien miesie aaltoen tjåejjien sisnie jårra. Maarjan biejjie aaj dihte biejjie gosse eengkele Gabrijele niejte Maarjan gåajka bøøti jih saarnoeji dihte nåajsan lij, Jeesusinie. Biejjiem aaj heevehtieh goh "Vaffelebiejjie" jih "Vårfrue-biejjie."

Korte nyheter

  • Eamiálbmogat bissehedje gássaprošeavtta

    Australiijalaš eamiálbmotjoavku vuittii odne guoddalanášši federála duopmostuolus oljo- ja gássajiehtanasa Santos vuostá.

    Fitnodat áiggošii ásahit stuorra gássaguovllu Tiwi-sulluide Timormerrii Australiija davverittus.

    Eamiálbmogat navdet gássabohkamiid sáhttit bilidit mávssolaš borramušguovlluid ja vuoiŋŋalaččat árvvolaš báikkiid.

    The Goodwyn gas producing platform stands in the North West Shelf
    Foto: Ho / Reuters Creative
  • Politiijain dronepilohtat

    Norggas leat dál buot politiijaguovlluin dronepilohtat. Politiijas leat oktiibuot 100 dronepilohta, čállá Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta preassadieđustis.
    Dronaid sáhttet atnit go ohcet ja gádjot olbmuid, dat lea ávkkálaš reaidu politiijaide oažžut ollislaš gova váttes situašuvnnain, dadjá justiisa- ja gearggusvuođaministtar Emilie Enger Mehl.

  • Measta 100.000 barggus eret psyhkálaš hástalusaid dihte

    Goalmmát kvartálas leat 95.626 olbmo Norggas buohccin dieđihuvvon psyhkalaš hástalusaid dihte. Nu čájehit logut maid P4 lea viežžan NAV:as.

    Dat leat 33,65 proseantta eambos go 2018:s.

    Nav-direktevrra Hans Christian Holte oaivvilda pandemiija leat dehálaš sivvan dán ahtanuššamii.

    Guovttis golmma olbmos geat báhcet ruovttus psyhka dihte leat nissonat.

    – Nissoniin lea stuorát ovddasvástádus praktihkalaš hommáid ektui árgabeaivvis, muitala generálačálli Psyhkalaš dearvvašvuođaráđis Tove Gundersen.