Hopp til innhold

"Etniid Ulloliinnit" bidjá gehččiid jurdagiid johtui: - Dát ii leat amas fáddá

NRK Urbi lei Riddu Riđđu-festiválas gos oappážagat čájeheigga fáddá man birra oaivvildeaba galggašii eanet leat sáhka.

Søstrene Risten Anine og Sara Marielle Gaup på scenen under forestillinger Etniid Ulloliinnit.

LOSSES FÁDDÁ: Oappážagat Sara Marielle ja Risten Anine háliideaba boktit ságastallama seksuálalaš unohisvuođaid birra.

Foto: Ørjan Marakatt Bertelsen / Riddu Riđđu

Mii boahtit sisa kultursálii gos Ozas nammasaš prošeavtta čájálmas «Etniid Ulloliinnit» fargga álgá. Seainnis jorrá video gos vuoras áhkku gođđá ulloliinni.

Sánehis muitalus

Čájálmas álgá dánssain. Lávddis leat čuojaheaddjit ja dánsejeaddji Rebekka Andresen. Son dat lea tulkon dán čájálmasa muitalusa dánsan.

– Risten Anine guovttos Sara Marielliin leaba čilgen munnje dán muitalusa ja daid luđiid vai mun sáhtán dulkot daid lihkademiin ja dovdduin. Ahte mo lea hearki dahje kievra, ja mo lea leat nissonolmmožin, muitala Andresen maŋŋel čájálmasa.

Rebekka Andersn danser med et ullsjal under forestillingen Etniid Ulloliinnit.

LIHKASTAGAT ČÁJHEHIT DOVDDUID: Rebekka Andresen dulko fáttá dánsumiin.

Foto: Ørjan Marakatt Bertelsen / Riddu Riđđu

Viidáseappot muitala son ahte sii leat ovttasbargan koreográfain Gunnhild Bjørngårdain, ja de lea maid olu improvisašuvdna.

– Mus ii leat čielga vástádus justa mo mun dagan dán, muhto dat lea dego lihkadeapmi dovdduid vuođul. Nu ahte mun muitalan muitalusa iežan gorudiin, lohká Andresen.

Eat sáhte jávohaga

Muitaleaddjit leaba oappážagat Risten Anine Gaup ja Sara Marielle Gaup Beaska.

Soai leaba válljen muitalusa mas lea losses fáddá, ja dat vulggii dalle go MeToo ja SápmiToo beaggigođii. Seksuálalaš unohisvuođat ledje dieid bokte oidnosis miehtá máilmmi.

– Munno áigumuš čájálmasain lea geahččalit guoskkaldahttit fáttá. Moai háliidetne ahte olbmot galget dovdat iešguđet dovdduid, ja diet soaitá boktit ságastallama, muitala Sara Marielle.

Ozas danser med ulltråder under forestillingen Etniid ulloliinnit.

LÁIGGIID SISA SORRON: Čájálmas lea hui visuála, ja láiggit leat oassin dánssas.

Foto: Ørjan Marakatt Bertelsen / Riddu Riđđu

MeToo ja SápmiToo lei dego bárru. Álggos lei olu sáhka seksuálalaš unohisvuođain, muhto de orui ahte jaskkodii. Dat ii orron riekta sudno mielas. Risten Anine oaivvilda ahte dát ii čuoza dušše sámi servvodahkii.

– Mun jáhkán ahte dát ii leat amas fáddá gehččiide, leaš dál sápmelaš dahje gii dál de. Don leat gullan dán fáttá birra, dadjá Risten Anine.

Sara Marielle joatká, ja dadjá ahte measta buohkat dovdet soapmása gii lea vásihan juoidá mii lea bahá ja lossat. Sudnuide lea dát čájáhus álgun, ja lohkaba iežaska áigut joatkit dáinna fáttáin bargat.

Nuorra lávlu

Etniid Ulloliinnit čájálmasas leat máŋga muitalanvuogi; dánsa, luohti, musihka ja lávlla. Lávlu lea Máret Áile Gaup Beaska, Sara Marielle nieida.

Máret Áile Gaup Beaska synger under forestillinger Etniid Ulloliinnit.

NUORAMUS BUOLVA FÁRUS: Máret Áile Gaup Beaska lea mielde eatni ja muoŧá čájálmasas.

Foto: Ørjan Marakatt Bertelsen / Riddu Riđđu

Son lea ieš čállán, muhto eai lean álggos jurddašuvvon dán čájálmassii. Eadni Sara Marielle lei gullan daid lávlagiid, ja su mielas heivejedje bures.

– Mu nu háliidin lávlagiid mielde dása, ja lihkus vulggii ieš nai mielde, lohká Sara Marielle.

Ulloliidni

Dat mii lea guovddážis olles čájálmasas, nu go namma maid muitala, ulloliidni. Dat lea dakkár duodji man árbevirolaččat duddjojedje ruovttuin.

– Don sáhtát árbet liinni áhkus dahje eatnis. Dat čuovvu du eallima čađa. Dan rájes go leat unna mánáš de du eadni dahje bearaš, dikšu du ja ulloliidni lea oassin dan dikšumis, muitala Risten Anine.

Ozas på Riddu Riddu

OAHPES GÁRVU: Ulloliidni gávdno miehtá Sámi, ja danne lea dat dehálaš oassin dán muitalusas.

Foto: Aurora Henni Krogh / NRK

Su gieđat čájehit muitalettiin mo lebbe liinni ovdal bidjá máná dan ala, ja čilge ahte liidni maiddái lea suodjin mátkkoštettiin. Dađistaga go mánná stuorru, de rievdá liinni geavaheapmi, ja loahpas šaddá čikŋan nuorra nieiddaide.

Dat lea maid gárvu mii čatná oktii buot sámenissoniid. Ulloliidni lea anus miehtá Sámi.

– Jus don leat gávpogis ja oainnát muhtun olbmos ulloliinni, de dieđát ahte son gullá du álbmogii, lohká Risten Anine.

Muitalus buohkaide

Go dákkár fáttáin bargá, de ferte válljet mo bargá ja movt dan čájeha lávddis. Doppe leat muhtun oasit mat leat oalle garrasat, nu go goanstavarra, garra musihkka ja lihkasteamit.

– Moai háliidetne áinnas dan positiiva beali maid atnit, nu go searvevuođa. Ja nu go oabbá logai, dat liidni han nanne min searvevuođa ja identitehta. Ahte dat dikšu min. Liidni dat addá dan buori, čilge Sara Marielle.

Ozas Danser med ullsjal under forestillingen Etniid Ulloliinnit.

SÁNIHIS MUITALUS: Lihkastagat ja luohti leat dehálaš oassin čájálmasas.

Foto: Ørjan Marakatt Bertelsen / Riddu Riđđu

Seksuálalaš unohisvuođat ja veahkaválddálašvuohta lea dađi bahábut oahpes fáddá nissoniidda, gos dál máilmmis de oroše.

– Muitalus lea buohkaide. Muhto moai muitaletne dan sámi perspektiivvas, loahpaha Sara Marielle.

Korte nyheter

  • Luvvet sámediggeáirrasin

    Sandra Marja West, Gáissi válgabires Norgga Sámiid Riikkasearvvi ovddas, luvvejuvvo sámediggeáirrasin go lea šaddan polithkalaš ráđđeaddin sámediggeráđđái.

    Vidar Andersen gorgŋe bistevaš áirrasin Sandra Márjá West sadjái.

    Dán árvala Sámedikki dievasčoahkkinjođihangoddi dievasčoahkkimii.

    Sandra Marja West lytter under sametingsdebatt
    Foto: Samuel Frode Grønmo / NRK
  • Biednadåhpe Elim la 100 jage

    Les på norsk.

    Biednadåhpe Elim Ájluovtan Hábmera suohkanin tsieggiduváj ja rabáduváj jagen 1923 nissunmisjåvnnålihtudisás Kvinnelige Misjonsarbeidere (KMA). Sij dåjmadin institusjåvnåv "Fredly" Ájlátten dallusj Divtasvuona suohkanin.

    Biednadåhpe tsieggiduváj Ájluovta lahka gånnå KMA máhtij ulmutjijt tjoahkkit almulattjat, ja aj barggat evangelakbargujn sierraláhkáj mánájda.

    Vuonarijka Sámemisjåvnå guovllojådediddje Gasska- ja Lulle-Vuonan Øyvind Fonn subtsas dát la biednagoahte mav Sámemisjåvnnå åstij jagen 1935 gå joarkkin misjåvnnådåjmajt ja institusjåvnåjt Divtasvuonan. Dálla doajmmá biednadåhpe dagu dábálasj rijkkabiednadåhpe gånnå sárnnediddje guossidi. Gávnnuji moattelágásj misjåvnå ma aneduvvi biednadåbev.

    – Gávnajma, gå Divtasvuonajn bargajma, tsieggidum la jagen 1923, ja navti l aj tsiekkadus tjuohte jage vuoras. Ja juogu dal bájkálasj doarjjaaddne dav ásadi jali márjju Sámemisjåvnnå ávvudallamav ásat dán tjavtja birán ja ávvudalli viesso l juo tjuohte jage, javllá Fonn.

    40 jage dás åvddål vuobddin Sámemisjåvnnå tsiekkadusájt Fredly gånnå åvddåla institusjåvnåv dåjmadin, ja uddni dåssju Elimav dåjmadi.

    Gulldala ienebuv Vuona Sámemisjåvnå dåjmaj birra Divtasvuonan dánna.

    Bedehuset Elim er eid av Norsk Samemisjon. Elim er 100 år i 2023.
    Foto: Elena Junie Paulsen / NRK
  • Ii šat biergu Oslo mánáidgárddiin

    Oslo gieldda mánáidgárddit eai áiggo šat bierggu guossohit mánáide.

    Otne mearrida gávpotráđđi plána mo sáhttet beliin unnidit biergoborrama mánáidgárddiin, aktivitehtaskuvllain ja astoáiggikluppain.

    – Sii áiggošedje oažžut áigái dearvasat borramuša ja unnidit borramušbálkuma, dadjá finánsagávpotráđđi Einar Wilhelmsen birasbellodagas Ruonát (MDG)

    Son deattasta ahte eai áiggo gal váhnemiid gieldit bidjamis bierggu niestái maid mánát váldet mielde ruovttus.

    Nedregate Barnehage på skogstur
    Foto: NTB