Hopp til innhold

"Etniid Ulloliinnit" bidjá gehččiid jurdagiid johtui: - Dát ii leat amas fáddá

NRK Urbi lei Riddu Riđđu-festiválas gos oappážagat čájeheigga fáddá man birra oaivvildeaba galggašii eanet leat sáhka.

Søstrene Risten Anine og Sara Marielle Gaup på scenen under forestillinger Etniid Ulloliinnit.

LOSSES FÁDDÁ: Oappážagat Sara Marielle ja Risten Anine háliideaba boktit ságastallama seksuálalaš unohisvuođaid birra.

Foto: Ørjan Marakatt Bertelsen / Riddu Riđđu

Mii boahtit sisa kultursálii gos Ozas nammasaš prošeavtta čájálmas «Etniid Ulloliinnit» fargga álgá. Seainnis jorrá video gos vuoras áhkku gođđá ulloliinni.

Sánehis muitalus

Čájálmas álgá dánssain. Lávddis leat čuojaheaddjit ja dánsejeaddji Rebekka Andresen. Son dat lea tulkon dán čájálmasa muitalusa dánsan.

– Risten Anine guovttos Sara Marielliin leaba čilgen munnje dán muitalusa ja daid luđiid vai mun sáhtán dulkot daid lihkademiin ja dovdduin. Ahte mo lea hearki dahje kievra, ja mo lea leat nissonolmmožin, muitala Andresen maŋŋel čájálmasa.

Rebekka Andersn danser med et ullsjal under forestillingen Etniid Ulloliinnit.

LIHKASTAGAT ČÁJHEHIT DOVDDUID: Rebekka Andresen dulko fáttá dánsumiin.

Foto: Ørjan Marakatt Bertelsen / Riddu Riđđu

Viidáseappot muitala son ahte sii leat ovttasbargan koreográfain Gunnhild Bjørngårdain, ja de lea maid olu improvisašuvdna.

– Mus ii leat čielga vástádus justa mo mun dagan dán, muhto dat lea dego lihkadeapmi dovdduid vuođul. Nu ahte mun muitalan muitalusa iežan gorudiin, lohká Andresen.

Eat sáhte jávohaga

Muitaleaddjit leaba oappážagat Risten Anine Gaup ja Sara Marielle Gaup Beaska.

Soai leaba válljen muitalusa mas lea losses fáddá, ja dat vulggii dalle go MeToo ja SápmiToo beaggigođii. Seksuálalaš unohisvuođat ledje dieid bokte oidnosis miehtá máilmmi.

– Munno áigumuš čájálmasain lea geahččalit guoskkaldahttit fáttá. Moai háliidetne ahte olbmot galget dovdat iešguđet dovdduid, ja diet soaitá boktit ságastallama, muitala Sara Marielle.

Ozas danser med ulltråder under forestillingen Etniid ulloliinnit.

LÁIGGIID SISA SORRON: Čájálmas lea hui visuála, ja láiggit leat oassin dánssas.

Foto: Ørjan Marakatt Bertelsen / Riddu Riđđu

MeToo ja SápmiToo lei dego bárru. Álggos lei olu sáhka seksuálalaš unohisvuođain, muhto de orui ahte jaskkodii. Dat ii orron riekta sudno mielas. Risten Anine oaivvilda ahte dát ii čuoza dušše sámi servvodahkii.

– Mun jáhkán ahte dát ii leat amas fáddá gehččiide, leaš dál sápmelaš dahje gii dál de. Don leat gullan dán fáttá birra, dadjá Risten Anine.

Sara Marielle joatká, ja dadjá ahte measta buohkat dovdet soapmása gii lea vásihan juoidá mii lea bahá ja lossat. Sudnuide lea dát čájáhus álgun, ja lohkaba iežaska áigut joatkit dáinna fáttáin bargat.

Nuorra lávlu

Etniid Ulloliinnit čájálmasas leat máŋga muitalanvuogi; dánsa, luohti, musihka ja lávlla. Lávlu lea Máret Áile Gaup Beaska, Sara Marielle nieida.

Máret Áile Gaup Beaska synger under forestillinger Etniid Ulloliinnit.

NUORAMUS BUOLVA FÁRUS: Máret Áile Gaup Beaska lea mielde eatni ja muoŧá čájálmasas.

Foto: Ørjan Marakatt Bertelsen / Riddu Riđđu

Son lea ieš čállán, muhto eai lean álggos jurddašuvvon dán čájálmassii. Eadni Sara Marielle lei gullan daid lávlagiid, ja su mielas heivejedje bures.

– Mu nu háliidin lávlagiid mielde dása, ja lihkus vulggii ieš nai mielde, lohká Sara Marielle.

Ulloliidni

Dat mii lea guovddážis olles čájálmasas, nu go namma maid muitala, ulloliidni. Dat lea dakkár duodji man árbevirolaččat duddjojedje ruovttuin.

– Don sáhtát árbet liinni áhkus dahje eatnis. Dat čuovvu du eallima čađa. Dan rájes go leat unna mánáš de du eadni dahje bearaš, dikšu du ja ulloliidni lea oassin dan dikšumis, muitala Risten Anine.

Ozas på Riddu Riddu

OAHPES GÁRVU: Ulloliidni gávdno miehtá Sámi, ja danne lea dat dehálaš oassin dán muitalusas.

Foto: Aurora Henni Krogh / NRK

Su gieđat čájehit muitalettiin mo lebbe liinni ovdal bidjá máná dan ala, ja čilge ahte liidni maiddái lea suodjin mátkkoštettiin. Dađistaga go mánná stuorru, de rievdá liinni geavaheapmi, ja loahpas šaddá čikŋan nuorra nieiddaide.

Dat lea maid gárvu mii čatná oktii buot sámenissoniid. Ulloliidni lea anus miehtá Sámi.

– Jus don leat gávpogis ja oainnát muhtun olbmos ulloliinni, de dieđát ahte son gullá du álbmogii, lohká Risten Anine.

Muitalus buohkaide

Go dákkár fáttáin bargá, de ferte válljet mo bargá ja movt dan čájeha lávddis. Doppe leat muhtun oasit mat leat oalle garrasat, nu go goanstavarra, garra musihkka ja lihkasteamit.

– Moai háliidetne áinnas dan positiiva beali maid atnit, nu go searvevuođa. Ja nu go oabbá logai, dat liidni han nanne min searvevuođa ja identitehta. Ahte dat dikšu min. Liidni dat addá dan buori, čilge Sara Marielle.

Ozas Danser med ullsjal under forestillingen Etniid Ulloliinnit.

SÁNIHIS MUITALUS: Lihkastagat ja luohti leat dehálaš oassin čájálmasas.

Foto: Ørjan Marakatt Bertelsen / Riddu Riđđu

Seksuálalaš unohisvuođat ja veahkaválddálašvuohta lea dađi bahábut oahpes fáddá nissoniidda, gos dál máilmmis de oroše.

– Muitalus lea buohkaide. Muhto moai muitaletne dan sámi perspektiivvas, loahpaha Sara Marielle.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK