Laila Stien lea girječálli ja maiddái jorgaleaddji. Son lea Muoffies riegádan ja bajásšaddan,, muhto lea guhká orron Finmárkkus. Son lea čállán olu noveallaid, ja gieskat almmustuvai sus vuot ođđa noveallačoakkáldat "Over elva". Girji lea dárogillii, muhto son čállá lagašbirrasis.
Laila Stien čállá máŋggalagaš šáŋŋeriin
Stienis lea cand.mag oahppu etnologiijjas, sámegielas ja etnográfiijas Oslo universitehtas. 1979 almmustuvai sus vuosttaš noveallačoakkáldat man namma lea «Nyveien». Son lea čállán noveallačoakkáldagaid, románaid ja diktačoakkáldagaid sihke ollesolbmuide, mánáide ja nuoraide.
Laila Stien čállimin namas iežas ođđa girjái
Foto: Anne OlliNammaduvvon gudnedoavttirin ja lea ožžon olu bálkášumiid
Jagi 2015 nammaduvvui son gudnedoavttirin Tromssa Universitehttas. Son lea ožžon olu bálkášumiid, 1986 oaččui Muoffigieldda kulturbálkášumi, 1992 ges «Språklig samlings litteraturpris», 1993s ges «Kritikerprisen for beste barne- og ungdomsbok», 1999s «Havmannprisen», 2000s «Aschehougprisen», 2002s Álttá gieldda kulturbálkásumi ja 2014s Finnmárkku fylkka kulturbálkášumi.
Laila Stien čállá máŋgga girjjis áššiin mat gullet davvi Norgii ja sámi birrasis. Son lea maid jorgalan sámi girjjlasvuođa girjjiid, earret eará divttaid maid Nils-Aslak Valkeapää lea čállán.
Ođđa girjjis "Over elva", das čállá son iežas lagas guovllus. Vuosttaš novealla girjjis «Over elva», das lea vuosttaš novealla seamma namas. Já dás lea sáhka su mánnávuođa guovllu šalddis, mii lei báttis ja fielluin ráhkaduvvon, muđui leat olbmot dakkár jurddašuvvon olbmot.
Gula Laila Stiena muitaleamen iežas ođđa girjjis mii gieskat lea almmustuvvan.
