Čakča lea áigodat goas sihke dievdoolbmot ja nissonolbmot miehta riika viimmat besset ealgabivdui vuolgit.
Myhta mii lea beaggán viidát, muitala ahte ealgabivdit geavahit bivddu ággan váldit buori feastta.
Dutkan čájeha ahte dat ii soaitte leat duohta, ja ahte ealgabivdiin lea buoret dearvvašvuohta go earáin.
Doaivu ealgabivddu dahkat olbmo eambbo aktiivan
Anna Melkeråen lea su joavkku bivdojođiheaddji. Son lohka ahte jus ii livččii ealgabivddus de livččii unnit aktiiva daid beivviid go lea bivdu.
– Olmmoš lea fysalaččat aktiiva, go ollu vázzá meahcis. Mun dovddan ahte bivddus šattan lášmadeabbo, muitala son.
Čadno festemii
– Dat lea myhta ahte mii ealgabivdit juhkat beare meahcis, ja ahte mis ii šatta mihkke dan bivddus, dadjá Piera Jouni Somby.
Bivdojođiheaddji Somby lea bivdán ealggaid badjel 30 jagi. Son vásiha ahte myhta ealgabivdiid juhkama ja festema birra lea ain áigeguovdil.
– Mus leat nu unnán friddjabeaivvit dohko meahccái ahte dat eai juolo gal juhkat eret ja buohcat doppe gomáiguin ja dien láhkai. Nu ahte mun gal bivddán ealggaid, joatká Somby.
Melkeråen lea maid gullan ahte ealgabivdu lea čadnon juhkamii ja ahte lea dušše ággan festet.
– Munnje lea dehálaš oažžut vejolašvuođa leat ollu luonddus, ja munnje lea dat terapiijan. Ii leat ollu festen, dadjá son.
Melkeråen lea gullan fearániid go juhkan lea leamaš čadnon bivdui. Dat leat váikkuhan dilálašvuođaide mat leat leamaš váralaččat sihke dan olbmui geasa guoská ja earáide.
– Jurddašan ahte sáhttá šaddat várálaš jus gárihuvvet, dadjá son.
Fysalaš aktivitehta lassána bivddus
Menon Economics lea Statskoga ovddas čielggadan servodatekonomalaš árvvu ealgabivddus Norggas ja guovlluin maid Statskog hálddaša.
Lea čađahuvvon iskkus mii čájeha ahte ealgabivdit oaivvildit iežaset leat bivddus olu eambbo eambbo fysalaččat aktiiva go muđui livččii leamaš.
– Ieš ealgabivddus lea dieđus hui ollu fysalaš aktivitehta. Mii han vázzit guhkes beivviid. Dat čoggojit jođánit miila, guokte ja muhtin beivviid golbma miillage vázzit doppe, dadjá Somby.