Hopp til innhold

– Dat lea myhta ahte mii ealgabivdit juhkat beare

Myhta ealgabivdiid juhkama ja festema birra lea ain áigeguovdil. Dal vuostálastet ealgabivdit myhta ja oaivvildit ahte sis lea buoret dearvvašvuohta go earáin.

Les på norsk.

En elgokse ble felt i karasjok under elgjakten 2019 av Lemet Johanas Nystad
Foto: Lemet Johanas Nystad

Čakča lea áigodat goas sihke dievdoolbmot ja nissonolbmot miehta riika viimmat besset ealgabivdui vuolgit.

Myhta mii lea beaggán viidát, muitala ahte ealgabivdit geavahit bivddu ággan váldit buori feastta.

Dutkan čájeha ahte dat ii soaitte leat duohta, ja ahte ealgabivdiin lea buoret dearvvašvuohta go earáin.

Doaivu ealgabivddu dahkat olbmo eambbo aktiivan

Anna Melkeråen lea su joavkku bivdojođiheaddji. Son lohka ahte jus ii livččii ealgabivddus de livččii unnit aktiiva daid beivviid go lea bivdu.

Olmmoš lea fysalaččat aktiiva, go ollu vázzá meahcis. Mun dovddan ahte bivddus šattan lášmadeabbo, muitala son.

Anna Melkeråen på elgjakt.

Anna Melkeråen lea bivdojođiheaddji iežas joavkkus.

Foto: Privat

Čadno festemii

Dat lea myhta ahte mii ealgabivdit juhkat beare meahcis, ja ahte mis ii šatta mihkke dan bivddus, dadjá Piera Jouni Somby.

Bivdojođiheaddji Somby lea bivdán ealggaid badjel 30 jagi. Son vásiha ahte myhta ealgabivdiid juhkama ja festema birra lea ain áigeguovdil.

Mus leat nu unnán friddjabeaivvit dohko meahccái ahte dat eai juolo gal juhkat eret ja buohcat doppe gomáiguin ja dien láhkai. Nu ahte mun gal bivddán ealggaid, joatká Somby.

Piera Jouni Somby på elgjakt.

Piera Jouni Somby lea bivdán ealggaid 1989 rájes. 

Foto: Privat

Melkeråen lea maid gullan ahte ealgabivdu lea čadnon juhkamii ja ahte lea dušše ággan festet.

Munnje lea dehálaš oažžut vejolašvuođa leat ollu luonddus, ja munnje lea dat terapiijan. Ii leat ollu festen, dadjá son.

Anna Melkeråen på jakt

Son lea bivdán ealggaid 2017 rájes.

Foto: Privat

Melkeråen lea gullan fearániid go juhkan lea leamaš čadnon bivdui. Dat leat váikkuhan dilálašvuođaide mat leat leamaš váralaččat sihke dan olbmui geasa guoská ja earáide.

Jurddašan ahte sáhttá šaddat várálaš jus gárihuvvet, dadjá son.

Les også Elgjakt i fylla endte med brann og drept hund

Leir

Fysalaš aktivitehta lassána bivddus

Menon Economics lea Statskoga ovddas čielggadan servodatekonomalaš árvvu ealgabivddus Norggas ja guovlluin maid Statskog hálddaša.

Lea čađahuvvon iskkus mii čájeha ahte ealgabivdit oaivvildit iežaset leat bivddus olu eambbo eambbo fysalaččat aktiiva go muđui livččii leamaš.

Ieš ealgabivddus lea dieđus hui ollu fysalaš aktivitehta. Mii han vázzit guhkes beivviid. Dat čoggojit jođánit miila, guokte ja muhtin beivviid golbma miillage vázzit doppe, dadjá Somby.

Korte nyheter

  • Sámi festiválat Norggá buoremusaid gaskkas

    «Norske Kulturarrangører» organisašuvdna lea dál almmuhan evttohasaid oažžut lágideaddji bálkkašumiid jagi 2023 ovddas.

    Márkomeannu, Riddu Riđđu ja Sámi Beassášmárkanat leat evttohuvvon iešguđet surggiin.

    Sámi Beassášmárkanat gilvvohallet nammaduvvot «Dán jagáš festiválan».

    Festiválat Márkomeannu ja Riddu Riđđu lágideigga oktasaš doarjjakonseartta Fovse- sápmelaččaide ja -ákšunlisttaide Riikalávddis Oslos. Dainna konsearttain sáhttiba festiválat nammaduvvot Dán jagáš inspirašuvdnan.

    Márkomeannu lea maiddái finalistta Dán jagáš čalbmerávkaleapmi.

    Lubna Jaffrey åpnet Riddu Riđđu.
    Foto: Inga Maret Solberg Åhren / NRK
  • Påviste fire bjørner i et nytt hårfelleprosjekt

    Sommeren 2023 ble det for første gang samlet inn hårprøver fra et 500 kvadratkilometer stort område på nordsiden av Tanaelva i den vestlige delen av Tana kommune.

    Det melder Norsk institutt for bioøkonomi (Nibio).

    – Totalt ble det samlet inn 27 hårprøver som var positive for brunbjørn, sier laboratorieleder Ida Marie Bardalen Fløystad ved Nibio Svanhovd.

    Fra disse prøvene kunne forskerne identifisere fire ulike bjørner, to hannbjørner og to hunnbjørner.

    Alle de fire bjørnene som ble påvist i hårfelleprosjektet i Tana i 2023 var tidligere kjente individer.

    Målet med prosjektet er å få mer informasjon om bjørnenes bevegelser i området, tidsmessig områdebruk, og om mulige slektskap mellom individene.

    – Den overordnede målsettingen med disse hårfelleprosjektene er å få mer kunnskap om antall bjørn, kjønn og hvilke individer som påvises, sier Ida Marie Bardalen Fløystad.

  • Beatnagat gaikodan bohccuid Bájilis 

    Badjeolmmoš Tommy Vitblom vulggii iskat lea go ealu sisa mannan luovosbeatnagat go oinnii Facebookas čállosa ahte luovusbeatnagat leat jođus Kangos guovllus Bájila gielddas Ruoŧas. Dalle son gávnnai njeallje jápmán bohcco, dieđiha Sveriges Radio.

    – Dákkár oainnáhus darvána millii, muitala Vitblom.

    GPS ja drona veahkkin lea son gávnnahan ahte beatnagat oaguhedje bohccuid máŋggaid miillaid ovdal go de loahpas fallehedje. Vitblom muitala dán dáhpáhuvvat dávjjit aht dávjjit. (Čájáhusgovva)

    Reinkadaver
    Foto: Erik Ropstad