Hopp til innhold

Eai oaččo saji

Sámi nuorat eai beasa sárdnidit Sámedikki sárdnestuolus.

Sametinget

Nuoraid eai fuola deike.

Foto: Sergey Gavrilov / NRK Sápmi

Johan Vasara

Áigot vel iskat rievdađit mearráđusa, lohka Johan Vasara.

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Sámedikki čoahkkinjođihangoddi biehttala addimis sátnesaji sámi nuoraide Sámedikki dievasčoahkkimiid oktavuođas.

Beahtahallan

Sámedikki iežas nuoraidlávdegoddi lei árvalan, ahte sii maid galggašedje beassat doallat sáhkavuoru go dievasčoahkkin algá. Nuoraid lávdegotti jođiheaddji Johan Vasara lea beahtahallan, go đát ii oro lihkosduvvamin.

- Dát lea sin mielas gal suddu, go eai oččon dán vejolašvuođa dán heave, muhto sii gal bohtet bargat ain viidásut, ahte oaččosedje sátnesaji dievasčoahkkimis. Go ná lea dilli de nuorat eai beasa váikkuhit politihkkái sámedikkis ja ovttaláhkai muittuhit, ahte sii maid gávdnojit servodagas, lohká Vasara.

GULDAL:

Njuolggađusat sivvan


Čoahkkinjođihangotti jođiheaddji Jarle Jonassen, čilge, ahte dálá njuolggadusaid vuođul eai sáhte earát go sámediggeáirasat ja Sámedikki ráđđeláhttut, sárdnidit sárdnestuolus Sámedikki dievasčoahkkimiid oktavuođas.

Korte nyheter

  • Sámemusea Siida evttohassan Jagi eurohpalaš musean

    Sámemusea Siida lea finálaevttohassan Jagi eurohpalaš musean 2024. Vuoiti válljejuvvo Portugala Portimãos miessemánu 4. beaivve European Museum of the Year Award konfereanssas, čállá Siida musea preassadieđahusas.

    – Mii illudat go miehtá Eurohpá leat fuomášan Siidda ođasmuvvama ja min máŋggabealat riikkaviidosaš barggu sápmelaš kulturárbbi ovdii, lohká museahoavda Taina Pieski.

    Mannan jagi gallededje 138 000 olbmo musea, 68 000 dain fitne geahččamin čájáhusaid.

    Jagi eurohpalaš musea tihttelis gilvalit 50 musea 24 riikkas. Dát bálkkašupmi lea juhkkojuvvon juo 47 jagi.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

    Bird Runningwater (helt til venstre) ledet samtalen som ble holdt etter filmvisningen av arktiske urfolksfilmer på The Academy Museum med filmskaperne Anna Hoover (andre fra venstre), Ken Are Bongo (i midten), Hans Pieski (andre fra høyre) og Elle Márjá Eira (helt til høyre).
    Foto: Michelle Mosqueda / Academy Museum Foundation
  • Biebmobearráigeahčču ii leat šat vuostá bieggaturbiinnaid

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livčče sáhttán nuoskkidit Bearalvági juhkančázi.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan dasa ahte bieggafápmoguovllu viiddidit Rákkočearus, jus datte ribahit golgat kemikálaid de dat golggašedje juhkančáhcái.

    Dál ii leat Biebmobearráigeahčču šat vuostá viiddideami go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna, mat livčče sáhttán nuoskkidit juhkančázi.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvá go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.