Hopp til innhold

Eai dieđe vel gean háliidit sátnejođiheaddjin

Válggaid oaiviliskkadeapmi Guovdageainnus čájeha ahte lagabui bealli jienasteddjiin eai vel dieđe gean dáhtoše sátnejođiheaddjin.

Kautokeino, Guovdageaidnu

Guovdageaidnu

Foto: Piera Balto / NRK

Logo valggat

Oaiviliskkadeamis, mas guoktečuođi olbmo leat jerrojuvvon Guovdageainnus gii galggašii suohkana sátnejođiheaddjin šaddat, vástida 45,8 proseantta ahte eai dieđe vel gean hálidivčče sátnejođiheaddjin.

Dálá sátnejođiheaddji oažžu eanemus doarjaga

19,3 proseanta háliidit dálá sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta joatkit. Bargiidbellodaga sátnejođiheaddjeevttohasa Johan Vasara ges háliidit badjelaš 10 proseantta ja Johttisámi listtu sátnejođiheaddjeevttohasa Anders S. Buljo háliidit 9 proseantta sátnejođiheaddjin.

Klemet Erland Hætta lea ilus go dan mutto ollusat go 19,3 proseantta hálidit su joatkit dál ovdalaš válgga.

– Mun lean hui giitevaš go oaččun dan mađe stuora luohttámuša ja sávan maid ahte dat bisuhuvvo ja soaitá maid lassánit válggaid rádjai ja dakko bokte beasan vel leat sátnejođiheaddjin vel njeallje jagi. Mun oainnán mis leat buorit vejolašvuođat ovdánahttit Guovdageainnu servodaga ja Guovdageainnu suohkana politihka, lohká Hætta.

Ordførerkandidater i Kautokeino

Sátnejođiheaddjeevttohasat Guovdageainnus: Johttisámelisttu Anders S. Buljo, Sámeálbmot bellodaga Klemet Erland Hætta ja Bargiidbellodaga Johan Vasara.

Foto: Åse Pulk/NRK

Bargiidbellodat ovdána eanemus

Bellodatbaromehtaris boahtá ovdán ahte Bargiidbellodat ovdána eanemus, 12,2 proseantačuoggáin ovddit válggaid ektui, ja dat attášii bellodahkii guokte liige áirasa suohkanstivrii.

Sámi Álbmotbellodat njiedjá ges eanemusat, 9,7 proseantačuoggáin. Dasto manahivččii bellodat guokte áirasa. Eará bellodagat bisuhit dálá áirasiid, čájeha oaiviliskkadeapmi.

Bargiidbellodaga sátnejođiheaddji evttohas Johan Vasara lohká dán illusáhkan ja sávvá ahte Guovdageainnu álbmot dál dáhtošii ođđa stivrejumi.

– Lea hui somá gullat ahte mii leat nie olu ovdánan, ahte mii leat okta dain stuorámus bellodagain Guovdageainnus. Lea oalle guhkes áigi dan rájes go leat das leamaš. Orru leamen nu ahte olbmot háliidit rievdadusa. Seammahagat leat stivren beare guhká Guovdageainnus ja mii orrut dego veahá bisánan. Lea álo hui buorre oažžut molsašumi.

Válgadigaštallan odne

Odne lágida NRK Sápmi válgadigaštallama Guovdageainnus, mii sáddejuvvo maid njuolga neahtas. Dohko bohtet listonjunnošat ja álbmot bovdejuvvo deaivat politihkkáriid ja jearrat sis gažaldagaid. Digaštallan lea LES-viesus diibmu 18.

Geahča sáddaga dás:

Valgdebatt i Kautokeino

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.