Hopp til innhold

Eai leat heajos birgejeaddjit

Olbmuid birgejumi guorahallamat, steampilastet dávjá sápmelaččaid heajos birjejeaddjin, vaikko nu ii leat, oaivvilda Romssa Universitehta professor, Asle Høgmo.

 

 

Profeassor Asle Høgmo
Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Høgmo gii logadalai identitehta semináras Deanus dán vahkus, lohká gávdnot ollu guorahallamiid mat steampalastet sámi guovllu olbmuid fuonesbirgejeaddjin.

Semináras son gesii ovdan muhtun Stuorradikkedieđáhusa gos sámegielda Divttasvuotna, oažžu fuonesbirgejeaddji steampala.

  GULDAL: Steampalaston geafin

Eará árvvut

- Muhto go jearat olbmuin geat ásset dáid guovlluin, de gal sii lohket iežaset leat buresbirgejeaddjin. Sis han leat buot maid dárbbašit árgabeaivvis, muitala Asle Høgmo.

Son oaivvildda sápmelaččain leat eará árvvut guovddážis go dat maid guorahallamat dáhttot olbmuid vástidit.

Ii leat dušše ruhta ja materialalaš ávdnasat mat leat riggodagat sin mielas, muhto maiddái dat ahte sis leat vuonat, luondu, kultuvra. Maiddái dan go besset eallit ovttas eará sápmelaččaiguin, dagahit ahte mis lea buorre dilli, lohká Høgmo.

Ferte heivehuvvot

Son ii loga guorahallamiid iešalddis boastut, muhto lea dehálaš digaštallat mat leat dehálačča árvvut servvodagas. Eai leat dušše ruđat, fiinna biillat, visttit mat leat dáhálaččat olbmo birgejumis.

Jus gažaldagat eai heivehuvvo olbmuid árvvuid mielde, de dat sáhttet addit boasttu dieđuid njunuš eiseválddiide ja nannet ovdagáttuid ahte sápmelaččat eai leat ollislaš olbmot ja ahte sis ii leat ollislaš kultuvrra.

 

Korte nyheter

  • Davvi-Norgga čáhcemagasiidnan unnán čáhci

    Ii goassige ovdal leat leamaš ná unnán čáhci Davvi-Norgga čáhcemagasiidnan go dál, nu dieđiha Europower. Elfápmoanalytihkkár Olav Botnen dadjá sivvan dása lea dat goike ja gálbma dálvi.

    – Leamaš uhccán muohta ja nu lea čáhcemagasiinnain uhccán čáhci dál, dadjá Botnen.

  • Girdijohtolat Lulli-Norggas lea bissehuvvon

    Avinor dieđiha ahte Lulli-Norggas lea buot girdijohtolat bissehuvvon duorastat iđida go Oslo dárkkistanguovddážis lea teknihkalaš boasttuvuohta.

    – Mátkkošteaddjit fertejit ráhkkanit guhkes maŋŋonemiide. Dál eat vuos dieđe man guhká fertet vuordit ovdal johtolat fas rahpasa. Mii bivdit buot mátkkošteddjiid čuovvut dieđuid maid ožžot iežaset girdifitnodagain, čállá Avinor.

    Avinora preassagoziheaddji dieđiha iFinnmarkui ahte dat guoská maiddái guhkes mátkki girdiide Álttás ja Romssas.

  • Nuorat čoahkkanit oahppat vuostálastit sámevaši 

    Cuoŋománu 25 beaivvi gitta 28. b. deaivvadit 25 nuoraidovddasteaddji viđa iešguđet fylkkagielddas Áhkánjárggas oassin prošeavttas «Sammen mot samehets». Innlandet, Trøndelága, Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku nuoraidráđiid ovddasteaddjit oassálastet dán čoahkkimii.

    Prošeavtta ulbmil lea ráhkkanahttit nuoraidjođiheddjiid vuostálastit, ja eastadit sámevaši iežaset báikegottiin.

    Narviksenteret vuođđudus ja Det Europeiske Wergelandsenteret jođiheaba ovttas prošeavtta, maid Bufdir lea dorjon.