Hopp til innhold

Mátki bistán juo 8 beaivvi – Eai beasa ruoktot go girdit eai girdde

Sii ledje mannan geahččat go sin jiellatjoavku čiekčá Chelsea vŧuostá mannan vahkkoloahpa, dál eai beasa sat ruoktot.

Standet i Berlin pga flystreik

Dát viđas leat dál geahččaleamen beassat davás bargoheaitaga geažil, muhto dat ii leat nu álki.

Foto: Privat / NRK

Sii beahtahalle go čiekče dássálaga 1-1, ja vuoittáhalle go SAS girdipilohtat leat mannan bargoheaitagii, ja nu eai beasa davás.

– Mis álggii mátki ikte Osloi, muhto mii eat beassan earágo Dublinii. Dál leat mii Berlinas vuordimen beassat Osloi, muitala Geir Michael Boine.

Go ollejit Osloi, de eai dieđe mii doppe dáhpáhuvvá šat. Sin mátkefitnodat dieđihii sidjiide ahte sii eai beasa girdi mielde ovdalgo duorastaga dahje bearjadaga.

– Mus lea bargu bearjadaga ja mun balan iežamet fertet láigobiillain davás vuodjit. Dat manná jođáneappot go vuordit 2-3 beaivvi Oslos beassat girdi mielde.

Boine muitala ahte sii leat viđas mátkkis, ja okta lea Oslos sin vuordimin. Son lea badjel vahku leamašan mátkkis, ja dál gal lea son dolkan.

Ja son gii lea Oslos vuordimen lea Johan Henrik Gaup, son muitala ahte son lea ferten mátkkoštit Duiskii, namalassii Düsseldorfii. Doppe beasai son viidáseappot Stockholbmii, gos son de fertii njuiket toga mielde Osloi.

– Mun lean olu vuordán ja lean ožžon dieđu ahte in beasa ruoktot goit SAS girdi mielde, ja SAS ávžžuhii mu mannat toga mielde gitta Áhkkánjárgii, muhto dat ii orron gal nu beare miellagiddevaš togain johttit.

Passasjerene står i kø på grunn av streiken i SAS

Ná lei Oslo girdihápmanis go bargoheaitta álggii mannan bearjadaga.

Foto: Intisaar Ali / NRK

Go vuolgá Englándii geahččat spábbačiekčama, de ii ádján mátkkoštit dohko earágo beaivvi.

– Muhto dát ruovttumátki gal lea lossat, leat leamašan lossa beaivvit, go lean juo mátkkoštan guokte beaivvi, in ge leat vel ollen ruoktot, dadjá Gaup.

SAS bivdá olbmuid čuovvut sin neahttasiidduid vai ožžot dieđuid girdimátkkiid birra.

Bargoheaitta bistán fargga vihtta beaivvi

SAS fitnodaga pilohtat leat streiken fargga vihtta beaivvi. Badjel 1400 pilohta Norggas, Ruoŧas ja Dánmárkkus leat bargoheaitagis.

Bearjadaga boatkanii Norsk Flygerforbund ja Parat fágaservviid ja NHO Luftfart gaskasaš šiehtadallan.

Maŋŋel go botkejedje šiehtadallamiid, de eai leat šat dađi eanet gulahallan.

Fitnodat manaha máŋga miljovnna ruvnno juohke beaivvi, nu guhká go bargoheaitta bistá. Børsaárvu lea njiedjan das rájes go pilohtat manne bargoheaitagii.

SAS-hoavda Rickard Gustafson dajai ikte eahkes NRK:i ahte son lea bivdán iežaset šiehtadalliid ain bargat viidáseappot gávdnan dihte čovdosa mainna goappašat bealit leaba duhtavačča.

– Bargoheaitta lea juo bistán beare guhká, ja dás lea maiddái sáhka stuora ekonomalaš vahágis. Muhto vearrámus lea ahte mii čuohcat kundariid luohttevašvuhtii.

Korte nyheter

  • Britisk museum kjøper inn samisk kunst

    Det nasjonale museet for moderne kunst i Storbritannia, Tate Modern London kunngjør at de oppretter et eget fond for innkjøp av samisk og inuittisk kunst.

    Det skriver Artnews.

    Fondet skal bidra til innkjøp av kunst fra urfolkskunstnere og nordområdene.

    – Etter Veneziabiennalen 2022 har interessen for samisk kunst stadig økt, uttaler direktør Karin Hindbo ved Nasjonalmuseet i Oslo til nettstedet.

    Tate Modern har allerede kjøpt inn sitt første samiske verk, «Guržot ja guovssat / Spell on You!» (2020) av kunstner Outi Pieski.

    Med dette blir hun den aller første samiske kunstneren som museet har kjøpt inn i løpet av sin 24 årige virksomhet.

    Pieski stiller for tiden ut sine verk på Tate St. Ives i Cornwall. Utstillingen varer til 6. mai.

    Outi Pieski dáidagiinnis
    Foto: Anne Olli
  • Sáme filmma l nuppát buoremus amásgielak filmma

    Strijmmimdievnastus Netflixa ådå filmma «Stjålet» (Suolludahka) almoduváj bierjjedagá vuoratjismáno 12. biejve, ja dat rájes la Netflixan 7,1 millijåvnå vuosádusá læhkám.

    Filmma l nuppát ienemusát gehtjadum amásgielak filmma globála dásen Netflixan.

    – Iv la duosstam vuorddet. Dát la sierralágásj ja ihkeva suohtas, javllá dåjmadiddje Elle Marja Eira NRK:aj.

    Filmma l vuododum sáme girjjetjálle Ann-Helén Laestadiusa románas, ja dassta l Peter Birro mánusav tjállám.

    Subtsas la nuorra nissuna birra guhti álggoálmmuga árbev bælostahttá, væráldin gånnå amásballo oabllu, dálkádakrievddama ællobargov ájtti ja nuora iesjsårmmimav válljiji gå dille l gássjel divnajda.

    Filma buvtadiddje Khalil Al Harbiti, Kolibri Productions:as, miejnni filmajn la geldulasj politihkalasj tiebmá mij duodaj la ájggeguovddelis.

    Suv mielas la buorre gå filma gæhttje bessi gæhttjat dákkár histåvråjt, mij la dálásjájge dáhpádusáj birra.

    Al Harbiti jáhkká histåvrrå máhttá dæhppot moadda vájmojda væráldav birra, sierraláhkáj álggoálmmugijda.

    Filma dåjmadiddje Eira la juo ådå filmmaprosjevtajn barggamin.

  • Ny leder i Samisk kunstnerråd

    Loga sámegillii.

    Lemet Ánde Buljo er valgt som ny leder for Samisk kunstnerråd.

    Samisk kunstnerråd har 300 medlemmer, med Juoigiid searvi, Samisk kunstnerforbund, Samisk forfatterforening, Samiske komponister, Sámi Lávdi og Mun dajan som medlemmer.

    Buljo sier at han ble spurt om å lede rådet før påske, og har mange saker som gjør at han tar over ledelsen. Et av hjertesakene er kunstnerpolitikk. Buljo ønsker å forbedre kunstneres levekår.

    Samisk kunstnerråd ble etablert i 1987, og målet med rådet er å fremme god og mangfoldig samisk kunst.