Duođalaš bargu vai politihkkalaš stoagus

– Buot bellodagain lea ovddasvástádus dasa ahte áššegieđahallan dáhpáhuvvá čorgadit. Go nu ii dáhpáhuva, de lea geatnegasvuohta njulget bargovugiid, čállá NRK Sámi kommentáhtor.

Sametinget
Foto: Bjørnbakk, Jan-Morten / SCANPIX
Nils Johan Hætta
Kommentáhtor

Leaigo son dat duođalaš bargu vai politihkalaš stoagus maid Sámedikki plána ja finánsalávdegoddi čađahii mannan vahku go galggai gieđahallat Sámedikki boahtte jagi bušeahta?

Dábi mielde Sámedikki lávdegottit čoahkkanit moadde vahku ovdal juovlamánu dievasčoahkkima ja galget dalle gieđahallat áššiid nu ahte dat leat buorremuddui válbmasat dievasčoahkkimii.

Muhto dan deháleamos áššis maid Sámediggi gieđahallá, namalassii boahtte jagi bušeahtas, das sámepolitihkkárat behttet jienasteddjiid. Bušeahtta lea dat mii muitala mo Sámediggi áigu iežas ruđa, oktiibuot 458 mill ruvnno, atnit.

Dat muitala mo politihkkárat áigot vuoruhit iešguđetge lágan doaimmaid sámi servvodagas ja dat muitala maid dalle makkár doaimmaid Sámediggi oaivvilda lea dehálaš čađahit.

Ollu dain doaimmain maid Sámediggi ruhtada váikkuhit bargosajiide suohkaniin, sámeáššiid vuoruheami suohkaniin ja maiddái ollu ovttaskas olbmuid bargosajiide.

Go Sámediggeráđđi dán mánu álggus ovddidii bušeahttaárvalusa, de Bargiidbellodat gohčodii dan stuora provokašuvdnan go NSRa ráđđi evttoha nuppástuhttit guovttegielalašvuođa ruhtadoarjaga suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda, ja go evttohedje unnit bušeahttalasáhusa sámi ásahusaide go dat mii lea einnostuvvon haddegoargŋun.

Dat lea sihke rehálaš ja buorre fuomášupmi Bargiidbellodagas ja dat lea buorre ahte Bargiidbellodat bastilit cuige iežas duhtameahttunvuođa Sámediggeráđi evttohussii. Nie bellodat lokte dehálaš digaštallama almmolašvuhtii.

Muhto go Sámedikki plána ja finánsalávdegoddi olles 4-beaivvi čoahkkináigodagas ii bargga duođalaččat maidege bušeahttaevttohusain, iige gárvvis makkárge árvalusa nu ahte sámediggepolitihkkárat sáhtášedje ráhkkanit dievasčoahkkima deháleamos digaštallamii, de lea juoga mii lea boastut.

Dat lávdegoddi man Sámediggi ieš lea ásahan gárvvistit ášši dievasčoahkkimii, geavaha muhtun diimmuid gulahallat sámi ásahusaid ovddasteddjiiguin guđet bohtet Kárášjohkii muitalit iežaset dárbbuid birra.

Muhto dan bušeahttagárvvisteamis ii dáhpáhuva lávdegottis earágo dat ahte Ovddádusbellodat ja NSR ovddideaba iežaska mearkkašumiid.

Lávdegotti eará bellodagat Bargiidbellodat, Árja, Olgeš ja Åarjel-Saemiej Gïelh ja velá Sámit Lulde dadjet iežaset áigut ráhkadit ollislaš bušeahtta molssaeavttu.

Maiddái dat lea buorre áigumuš, muhto livččii juo várra galgat dahkkot ovdal diet lávdegoddi oppa čoahkkana ge. Plána- ja finánsalávdegotti bargobeaivvit Kárášjogas gollet duššás.

Dat lea gal maid mearkkašahtti ahte NSRa iežas joavku lávdegottis ovddida nuppástusaid iežas ráđi evttohussii guokte vahku maŋŋil go ráđđi ovddidii iežas árvalusa.

Sáhttá jearrat leago heajos gulahallan NSRa iežas siskkobealde?

Manin Sámediggeráđđi ii leat jearran ja váldán mielde iežas joavkku oainnuid dalle juo go ráhkadii bušeahttaevttohusa?

Vai leago Sámediggeráđđi bivdán iežas joavkku ovddidit njálgáset bušeahttaárvalusa nago de Bargiidbellodat dan njielašii álkibut?

Mii leat dán skápma vásihan earenoamáš dili stádabušeahta gieđahallamis. Ráđđehusbellodaga guovttos (Olgeš ja Ovddádusbellodat) ja doarjjabellodagat (Risttalaš Álbmotbellodat ja Gurutbellodat) eai leat velá joksan bušeahttasoahpamuša.

Stuoradikki finánsadigaštallan juovlamánu 5. beaivvi lahkona, muhto bušeahttaevttohus váilu go bellodagat eai soabat.

Buot sámedikki bellodagain lea ovddasvástádus dasa ahte Sámedikki áššegieđahallan dáhpáhuvvá čorgadit, almmolašvuođas ja albmaláhkái ja nu ahte dievasčoahkkima digaštallamat nanneše servvodaga demokratiija.

Go nu ii dáhpáhuva, de lea Sámedikkis alddis geatnegasvuohta farggamusat njulget bargovugiid gos áššemeannudeapmi dáhpáhuvvá beanta čihkosis ja nu ahte álbmogis válljejuvvon áirasat eai beasa iežaset čiekŋudit áššiide.