Duhtavaččat go viimmat besset borrat árbevirolaš biebmu

Eatnasat dovdet Alfred Larsena pub:a eaiggádin, go jođihii Alfreds Kro 1993 rájes, gitta mannan giđđii. Dalle giddii pub:a uvssaid go ii lean šat gánnáhahtti. Seammás lea maid bargan biebmobuvttademiin. Báikkálaš biepmut leat álohii leamašan váimmu lahká. Fjellprodukter fitnodaga bokte ráhkada dál biepmuid earet eará Guovdageainnu buhcciidruktui.

– Mus lei hálbbimus fálaldat Guovdageainnu suohkanii ja sii dohkkehedje dan. Lean ráhkadan biebmu boarrásiidsiidii njukčamánu loahpa rájes.

Viimmat njálgga báikkálaš biebmu

Boarrásiidsiidda buohccedikšu Inger Louise Pulk muitalá iežas vásihan man duhtavaččat olbmot dál leat.

– Sii movttáskit go ožžot árbevirolaš biebmu maid leat hárjánan borrat. Lea varas biebmu maid dovdet, eai ge dárbbaš šat borrat diekkár válmmas biepmu.

Guovdageaidnu suohkanis lea dál jagi šiehtadus Alfred Larsenin. Inger Louise Pulk gal savvá ahte šiehtadus guhkiduvvo.

– Go oaidnit man duhtavaččat ássit leat, de ii galggaše goit heajut fas šaddat.

Baikkalaš biepmut

Alfred Larsen lea álohii ávkkástallan ja beroštan báikkálaš biepmuin. Biergu ja guolit bohtet eanas Guovdageainnus. Son lea dovddus biebmoráhkadandáidduidis dihte.

– Mun ráhkadan árbevirolaš sámi ja norggá biebmu sidjiide. Geavahan olu baikkalaš biepmuid, ovdamearka dihte čuovžžaid, rávdduid ja bohccobierggu.

Boarrásiidsiidda olbmot besset borrat dearvvašlaš biepmu. Sidjiide guossohuvvo golmma geardde vahkus guolli ja goid oktii vahkus bohccobierggu.

Larsena beaivvit gollet biebmoráhkadeapmái. Go ii bargga buhcciid ja boarrasiid biepmuiguin, de ráhkada maiddái earáide geat diŋgojit ovdamearkka dihte doaluide.

– Dien dáfus lea geassi leamašan jaskat, muhto gal dat dás ovddosguvlui šaddagoahtá fas eambbo bargu.

Loga maid (dárogillii):

• Sihtá sátnejođiheaddjiid geahččalit buhcciidruovttu biepmu
• Ain šaddet borrat Fjordland
• Háliida čalmmustahttit makkár biepmu vuorrasat ožžot