Hopp til innhold

Dovddai son lei Lottos vuoitán

Sámi Dáiddáriid ja Girječáliid Buhtadusfoanda (SDGB) addá ovtta jagáš bargostipeandda govvadáiddariid Kristin Tårnesvik:ii, Gáivuonas eret, guhte dál ássá Bergenis. - Bargostipeanda lea sutnje dego Lottos vuoitit, son lei goit seammá movtta, lohká Tårnesvik.

Kristin Tårnesvik dáidda

Kristin Tårnesvik dáidda

 

Kristin Tårnesvik

Kristin Tårnesvik

Čálli: Anna Anita Hætta Guttorm

Dáiddár Kristin Tårnesvik, guhte lea mielahttu Sámi Dáiddačehpiid Searvvis, lohká sutnje lei áibbas vuorddekeahttá go mannan vahkus gulai ahte lea ožžon váile 170 duhát kruvnna bargostipeandan Sámi Dáiddáriid ja Girječálliid Buhtadusfoanddas. Dát lei sutnje dego Lottos vuoitit. Dál beassá ráfis barggadit ođđa prošeavttaiguin.

Vejolašvuohta ovdánit

Foanda čállá čilgehusas ahte Tårnesvik lea sihke stoahkalas ja duođalaš. Son seaguha sihke oahpes historjjálaš dáhpáhusaid dahje árgabeaivvi parolaid vaikkoba bivnnutkultuvrrain, sániiguin ja govaiguin ođđa fotovisuella oaivilin. Son oažžu bargostipeandda ovddidit iežas sierranas dáiddalašvuođa.

Govvačájáhusat

Kristin Tårnesvik lohká sus lea govvačájáhus ođđajagis Romssa Dáiddasearvvis ja geassit fas Hammerfeastta Dáiddasearvvis gos čájeha govaid dahkkon dutkanskiipa mielde Framstredet guvlui. Dás ilbmá maiddái girji ja guokte video.

Rámis sámi duogážin

Muđuid muitala Kristin Tårnesvik ahte son lea rámis iežas sámi duogážin ja geavahage dávjá dávviguovlluid, rádjaguovlluid kultuvrralaš identitehta fáddán iežas barggus.

Johttan miehta

Tårnesvik lea eret Gáivuonas Davvi-Romssas, ja lea orron Bergenis máŋimuš gávcci jagi, gos son earet eará lea váldán váldofaga Dáiddaallaskuvllas. Sus leat leamaš sierra-čájáhusat miehtá Davviriikkaid, ja leamaš mielde joavkočájáhusain nugo mat Murmanskkas, Prahas ja New Yorkas.

Dál lea ilus go sámi servodat čájeha ahte adná su dáiddalašvuođa árvvus. - Lea sakka movttidahtti viidásat barggus go ná nana doarjaga lean fidnen buhtadusfoanddas.

Earát máid ožžo stipeanda

Maiddái girječálli Kerttu Vuolab, Ohcejogas fidnii ovtta jagáš bargostipeandda, váile 170 duhát kruvnna Sámi Dáiddáriid ja Girječáliid Buhtadusfonddas (SDGB).

 

Korte nyheter

  • Alfeim stadion la dálla Romssa arena

    Råmså bállotjiektjamsalljo Afheim stadion namav rievddá Romssa Arena:j. Sij sihti dan baktu sámekultuvrav tjalmostahttet. Dat la histåvrålasj dáhpádus gå vuostasj bále bállotjiektjamsalljo namma rievddaduvvá sáme nammaj, javllá Råmså valástallamjuohkusa bæjválasj jådediddje Øyvind Alapnes.

    Bállotjiektjamlihtto ruhtadile diehti siebrre mierredij bállotjiektjamsaljo namáv vuobddet.

    – Åvdep giese mierredijma namáv vuobddet. Bargajma guovtijn málajn. Vuostasj málan lij sáhka vuobdátjit namáv oasesakterraj. Nubbe vas vuobddep biektelis ja guoddelis ájggomusájda, ja dasi tjaŋgedijma, javllá Alapnes.

    Energiijakonserna Troms kraft la dálla namá rievtesvuodajt oasstám vidá jahkáj 12,5 millijåvnnå kråvnnåj. Ij galga dåssju sáme namma bállotjiektjamsalljuj gå valástallamsiebrre fállagoahtá sáme biebbmo, ja aj sámegiella gullu tjiektjamijn duodden dárogiellaj.

    Romssa Arena
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Sámediggi ja Romssa valáštallansearvi (TIL) soahpan oktasašbarggus

    Norgga Sámediggi ja Romssa valáštallansearvi (TIL) leaba čállán vuollái ovttasbargošiehtadusa otne. Valáštallansearvi almmuhii otne maiddái, ahte searvvi spábbačiekčanarena namma oažžu sámi nama Romssa Arena. - Sii leat ilus dál go TIL gállá bálgá ja čalmmustahttá sihke sámegiela ja kultuvra alla dásis. Oktasašbargoguoibmin sávvetge sii ahte besset lea mielde čalmmustahttimin sámegiela spábbačiekčanarenas buori ja árvosaš vuogi mielde, dadjá sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto.

    Underskriving av samarbeidsavtale
    Foto: Tina Gjøvik / TIL
  • Alfheim spábbačiekčanšillju oažžu sámi nama

    Romssa spábbačiekčanšillju Afheim stadion rievdada namman Romssa Arena. – Sii háliidit sámegiela čalmmustahttit. Historjjálaš dáhpáhus go lea vuosttas geardi go spábbačiekčanšillju namma rievdaduvvo sámi namman, dadjá Romssa valáštallanlihttu beaivválaš jođiheaddji Øyvind Alapnes.

    Ruhtadili geažil searvi mearridii vuovdit spábbačiekčanšillju nama. – Mannán gease mii mearrideimmet vuovdit nama. Mii barggaimet guvttiin málliin. Nuppi málles lei sáhka vuovdit nama gávpeaktevrii. Nuppis gis vuovdit beaktilis ja suvdilis áigumušaide, dadjá Alapnes.

    Energiijakonsearna Troms kraft lea dál oastán nama vuoigatvuođaid viđa jahkái 12.5 miljon ruvdnui.

    Ii galgga dušše sámi namma spábbačiekčanšiljus. Valáštallansearvi fállagoahtá maiddái sámi biebmu ja sámegiella gullo maiddái dárogiela lassin čiekčamiid áigge.