Stuorradiggi berre dáhttut ráđđehusa rievdadit dálá ortnega mii addá fitnodagaide lobi huksegoahtit boazodoalloeatnamiin ovdalgo ášši lea riekteásahusain loahpalaččat čielggaduvvon.
Nu evttohit Rukses bellodat, Birasbellodat MDG ja Sosialisttalaš gurutbellodat.
Dien lea Norgga olmmošvuoigatvuođa ásahus, NIM, ge evttohan. (nhri.no)
– Fovse ášši, mas Alimusriekti cuiggoda olmmošvuoigatvuođarihkkuma, lea ovdamearkan dasa man funet geavvá go eiseválddit addet huksenlobi ovdalgo ášši lea ollásit čielggaduvvon lágalaččat.
Nu lohká Ruksesbellodaga njunuš, Bjørnar Moxnes.
Moxnes mielas lea šállošahtti go eará bellodagat eai doarjjo evttohusa.
– Fovse-áššis oaidnit man váttis lea oažžut eiseválddiid ja fitnodagaid gaikut bieggaturbiinnaid go dat vuos leat huksejuvvon, go nu olu ruđaid leat golahan huksemii, lohká son.
Dárogillii gohčoduvvo dát árra huksenlohpi forhåndstiltredelse. Ortnet lea oassin Ekspropriašuvdnalágas. Láhka addá eiseválddiide lobi váldit dihto guovllu man nu huksema várás.
Olles stuorradiggi digaštallá evttohusa bearjadaga go meannudit rievdadusaid plána- ja huksenlágas áššiin mat gusket bieggafápmu huksemiidda Norgga nannámis.
Dánskalaš dutkit oaivvildit iežaset leat gávdnan vuogi mo čoavddašii máilmmi guovtti stuorámus váttisvuođa.
Go jiehkit Grønlánddas suddet, de siiget ja njuvdet bávtti mii jiehki vuolde lea. Ná mollejit jiehkit geađggi jáffun. Nu ráhkadit Grønlándda jiehkit juohke jagi millárdda tonna geađgejáffuid.
Dát jáffu čatná gis milliárddaid miel tonna CO₂, seammás go livččii buorre duktan eatnamiidda.
– Sáhtašii buot máilmmi gilvojuvvon eatnamiid gokčat dáinna geađgejáffuin, dadjá Københávnna universiehta profeassor Minik Rosing The Guardian áviisii.
Nubbi eará dutkan čájeha ahte geađgejáffu sáhttá buoridit šattolašvuođa 20 proseanttain.
Golbma sámi bihtá leat namaduvvon Hedda bálkkašupmái.
Frode Fjellheim ja Per Sundin leaba nammaduvvon buoremus audiovisuell design luohkás «Allak - Dållen giella» bihtáin musihka ja čuovgadesigna dihtii.
Buoremus nuoraid čájáhus luohkkái lea Sámi Našunálateáhter Beaivváža bihttá «Maid Sárá čiegada» nammaduvvon, ja buoremus dánsačájáhussii lea Elle Sofe Sara ja Joar Nango bihttá «Birget; ways to deal, ways to heal» gis nammaduvvon.
Hedda bálkkašupmi lea teáhterbálkkašupmi man ulbmil lea gudnejahttit lávdedáidaga. Bálkkašupmi lea geassemánu 18. beaivvi.
