NRK Meny
Normal

Čájeha filmma masa eiseválddit eai jáhke

Journalista ja badjealmmái čájeha boazodoalo ealáhusa stuoramus hástalusa eiseválddiide, muhto dovdá ahte eiseválddit eai jáhke dasa.

skadet rein

Suomas lasket geatkkit. Badjealbmát eai sáhte eará geahččat go bohccot gottáhallet, go eanet aht eanet njuolggadusat suddjejit boraspiriid, ja goaridit badjeolbmá birgejumi.

Foto: Aslat Paltto

– Eiseválddit eai jáhke badjeolbmáide, ja badjeolbmát eai ges luohte eiseválddiide. Nu ahte dat manna gal goappeš guvlui dát luohtamušvuohta, dadjá Aslat Paltto.

Yle Sámi journalista ja badjeolmmái mearridii vihtta jagi áigi ráhkadit dokumentára «Badjealbmá čalmmiiguin» Suomabeale sámi boraspire hástalusa birra.

Geahča dokumentára: «Badjealbmá čalmmiiguin» (olggobeale NRKa)

– Muitalan «duohtavuođa»

Vaikko badjealbmát eai luohte rievtti mielde geasa ge, de Aslahkii lea leamašan álki ráhkadit dokumentára, go badjealbmát luhttet sutnje buorebut go earáide.

Aslat Paltto

Aslat Paltto

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

– Mun jáhkán eará badjealbmát maid dustet munnje luohttit go mun muitalan dan muitalusa nu movt dat lea. Dasa ii boađe mihkke ge gaskki mii sáhttá čájehit boastu gova, muhto aistton dat «duohtavuohta».

Jáhkat go don ahte Suoma eiseválddit jáhkket du duohtavuhtii maid čájehat?

– Na dat dat leage juste dat hástalus, vástida Aslat.

Son čilge ahte eiseválddit čohkkájit stuora gávpogiin geađgevieso siste ja hui hárve fitnet davvin. Dat hui hárve oidnet, vásihit ja dihtet badjeolbmá dili.

Sáhttá šaddát konflikta

Aslat čilge ahte váttisvuohta lea go badjealbmáide lassánii buhtadus-ruhttá eanet go dan maid eiseválddit ledje várren bušeahtas. Nu geavai jagi 2013is, muhto stáhta nagodii loahpalaččat máksit buhtadusaid. Seammás lea stáhta dieđihan ahte sii áigot unnidit boraspirebuhtadusa boahtte áiggis.

– Eiseválddit eai áiggo vuolidit boraspireloguid Suomas, muhto seammás áigot vuolidit boraspirebuhtadusaid badjealbmáide. Movt de, imašta Aslat.

Son váldá oanehis bottu ja joatkka.

– Jus nie ovdána dát ášši, de gal šaddá konflikta.

Suoma EU-čanastupmi hástala

Suopma gullá Eurohpá Uniovdnii ja juste dan oaidná Aslat hástalussan Suoma eiseválddiide, muhto earanoamážit badjealbmáide.

– EUas leat garra njuolggadusat mat suddjejit boraspiriid. Norggas leat dušše Norgga njuolggadusat ja nu lea Norggabeale sámis eará dilálašvuohta.

EU-njuolggadusat leat moalkái ja nu lea badjealbmái váddásit oažžut ovdamearka dihte lobi goddit geatkki mii goddá bohccuid.