NRK Meny
Normal

– Ii leat nissondoaktáriid sivva go Sámis váilot doaktárat

Sámi doaktáriid searvvi jođiheaddji cuiggoda suohkaniid njunnošiid go sámi guovlluin váilot doaktárat.

Legebilde

Nissondoaktárat lassánit dađistaga, muhto leat go suohkanat ráhkkanan dán servodatovdáneapmái. Dievddut leat dássážii leamaš eanetlogus doavttirámmáhis.

Foto: Privat

– Doavtterdilli sámi suohkaniin lea hedjonan maŋemus áiggiid, dadjá Sámi doaktáriid searvvi jođiheaddji Ole Mathis Hetta.

Son vuohttá váilevaš doavtterfálaldaga sihke Guovdageainnus, Porsáŋggus ja Deanus.

Hetta čujuha ahte nissondoavtterstudeanttat leat joksan ja mannan meattá dievdduid, ja go nu lea dilli, de lea suohkaniin erenoamáš ovddasvástádus heivehit doaktáriid bargosaji dán ovdáneami ektui.

Ole Mathis Hetta

Ole Mathis Hetta

Foto: Piera Balto / NRK

– Dán áigge lea bealli sis geat váldet doavttereksámena nissonolbmot. Ja go nuorra nissonolbmot álget bargat, de šaddet sii dávjá áhpeheapmin ja váldet virgelobi barggus, dadjá son.

Nissonolbmuid lassáneamis leat čielga hástalusat oaivvilda Hetta.

– Jus lea nu ahte suohkanis leat máŋga nissondoaktára, de lea sis okta dahje guovttis čađat virgelobis. Dan dihte lea dehálaš ahte suohkanis lea liigedoavttervirgi mii duste dán hástalusa.

Erenoamáš šiehtadusat hehttejit

Guovdageainnu suohkana ráđđeolmmái Kent Valio ii leat ovttaoaivilis Hettain ja dadjá sis lea liigedoavttervirgi suohkanis ja buot doavttervirggiide leat virgádan olbmuid.

– Mis leat 5,2 doaktára bálkálisttus. Norgga suohkaniin leat muđui gaskamearálaččat 3,5 doaktára bálkálisttus, čilge Valio.

– Manne bat dalle váilot doaktárat Guovdageainnus?

– Sivvan dása leat dat erenoamáš šiehtadusat mat leat dahkkon doaktáriiguin, nugo ovdamearkka dihte Finnmárkku doaktáriid erenoamáš šiehtadus, dadjá Valio.

Finnmárkku doaktáriidda lea sierra šiehtadus mas lea ulbmil buoridit rekrutterema ja sihkarastit dan ahte doaktárat bisánit fylkii.

Sierra šiehtadusa mielde ožžot Finnmárkku doaktárat earret eará njeallje mánu liige virgelobi maŋŋel go leat golbma jagi bargan doavttirin fylkkas. Dasa lassin ožžot doaktárat vel liige guokte vahku luomu jahkái.

Kent Valio

Kent Valio

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Mis ii leat hástalussan gávdnat doaktáriid suohkana doavttervirggiide, muhto dat mii lea váttis lea sin oažžut bisánit ja leat aktiiva barggus, dadjá Valio.

Guovdageainnu suohkanis leat buorit bálkáeavttut dan ektui man olu pasieanttat suohkanis leat.

Ráđđeolmmái čilge ahte suohkanis váilot dál doaktárat go golmmas njealji doaktáris leat virgelobis.

– Mii fertet árvvoštallat heaittihit dáid erenoamáš šiehtadusaid, vai eat boađe dan dillái ahte mis leat doaktárat bálkálisttus, muhto ii oktage doavttir dearvvašvuođaossodagas.

Guovdageainnu suohkanis lea okta dievdodoavttir bálkálisttus ja golbma nissondoaktára. Dasa lassin lea suohkanis sadjásaš doavttir nissonolmmoš.

– Guovdageainnu suohkan bargá dan ovddas ahte suohkanis lea sohkabealli dásseárvu buot bargosajiin, loahpaha Valio.

Fárrii

Guovdageaidnulaš Ánne Lájlá W. Kalstad (33) gii lea gazzan doavtteroahpu lei álgán doavttirin ruovttusuohkanii, Guovdageidnui, muhto mearridii heaitit go suohkan ii sáhttán dáhkidit sutnje oadjebas bargosaji.

– Munnje geažuhedje ahte sii áigot mu doavttirvirggi heaittihit, dajái Kalstad 2014:s NRK Sápmái.

Suohkaniin ferte leat buorre plána

Dásseárvo- ja vealahanáššiid áittardeaddji bargooktavuođa fágadirektevra Claus Jervell ii dieđe juste makkár čovdosa suohkanat berrejit válljet, vai heivehit suohkana bargosaji buorebut nissondoaktáriidda.

Claus Jervell

Claus Jervell

Foto: Christine Brown Vollan / LDO

– Galget go lasihit liige bissovaš doaktárvirggi, vai háhkat buori sadjásaš doavttervuogádaga, dasa ii leat mus vástádus, muhto mii háliidit ahte dán riikkas riegáduvvojit mánát ja dalle ferte dát heivehuvvot bargosadjái.

Son čuovvola Hetta oainnu ahte suohkan berre bures plánet.

– Mun lean ovttaoaivilis doavttersearvvi jođiheddjiin ahte suohkanat fertejit plánet bures, vai dás eai leava negatiivvalaš váikkuhusat, dadjá son.