Hopp til innhold

Doarjjabellodagat dáhtošedje eambbo ruđa sámi áviissaide

Kristtalaš álbmotbellodat ja Gututbellodat eai dohkket ráđđehusa árvalusa boahtte jagi geahpedit preassadoarjaga sámi áviissaide.

Geir Toskedal

Kristtalaš álbmotbellodaga stuorradiggeáirras dáhkida, ahte preassadoarjja ii geahpeduvvo numo mo ráđđehus árvala.

Foto: Erik Waage / NRK

Norgga ráđđehusa doarjjabellodagat Gurutbellodat ja Kristtalaš álbmotbellodat eai dohkket ráđđáhusa evttohusa unnidit sámi áviisaid preassadoarjaga badjel njeljiin miljon ruvnnuin.

– Mun lean vissis das, ahte nie ii šatta boadus go Stuorradiggi juovlamánus loahpalaččat gieđahallá stáhtabušeahta, lohká Kristtalaš álbmotbellodaga stuorradiggeáirras Geir Toskedal.

– Sámi áviissat leat dehálaččat

– Sámi áviissat leat dehálaččat sihke sámegiela ja sámi kultuvrra seilluheapmai, ja sii ainjuo vuos áigot iežaset bušeahttaevttohusas evttohit sámi áviisaide govttolaš doarjaga, lohpida Toskedal.

Son ii vuos dáhto almmuhit mearkkašago dat de lasáhus sámi áviiside. Buorre mealgadii son goit dáhkida, ahte ráđđehus evttohus ii oaččo eanetlogu stuorradikkis.

Ráđđehus dat evttoha geahpedit Norgga oppalaš preassadoarjaga 50 miljon ruvnnuin, ja sámi áviissaide árvaluvvo badjelaš 4 mijona unnit. Sihke Ságat áviissa ja Ávvira váldodoaimmaheaddjit leat dovddahan ahte de sáhttá šaddat sáhka unnidit bargoveaga dahje vahkkosaš áviisalogu, jus fal evttohus dohkkehuvvošii nie.

Gurutbellodaga Andre Skjeldal maid lohká iežaset vuoruihit caggat ráđđehusa evttousa ammes sámi áviissat eai galggašivčče massit máŋga miljon ruvmmu.

– Midjiide lea preassafriddjavuohta ja cealkinfrriddjavuohta dehálaš, deattuha Skjeldal.

– Eai gierdda nie stuorra geahpedeami

Ráđđehus oaivvilda, ahŧe sami áviissat fertejit gierdat ahte preassadoarjja unniduvvo go juo sámiaviisaid preassadoarjja lea duppalaston logi jagis,nuppelogi miljonas 25 miljonii.

Mediadutki Eli Skogerbø guhte guhkit áigge lea čuvvon sámi áviissaid dili, ii ádde man láhkái sámi áviisat galgašedje nákcet doalahit dálá fálaldaga jus goabbáge sámi áviisa oaččošii sullii 2 miljon ruvnnu unnit preassadoarjaga.

– Dien mađe stuorra bušeahttageahpedeapme lea dramáhtalaš sámi áviissaide go ii leat nu stuorra kommersiella márkka mainna áviissat sáhtášedje ovdamearkka dihtii lohkkiidlogu lasihit nu olu ahte ieža sáhtášedje lasihit dietnasa, lohká Skogerbø.

Korte nyheter

  • Beatnagat gaikodan bohccuid Bájilis 

    Badjeolmmoš Tommy Vitblom vulggii iskat lea go ealu sisa mannan luovosbeatnagat go oinnii Facebookas čállosa ahte luovusbeatnagat leat jođus Kangos guovllus Bájila gielddas Ruoŧas. Dalle son gávnnai njeallje jápmán bohcco, dieđiha Sveriges Radio.

    – Dákkár oainnáhus darvána millii, muitala Vitblom.

    GPS ja drona veahkkin lea son gávnnahan ahte beatnagat oaguhedje bohccuid máŋggaid miillaid ovdal go de loahpas fallehedje. Vitblom muitala dán dáhpáhuvvat dávjjit aht dávjjit. (Čájáhusgovva)

    Reinkadaver
    Foto: Erik Ropstad
  • Ávvudit máilmme girjebeaivvi Lukkari divttaiguin

    Dán jagi ávvuda «Mun Dajan - Foreninga Samiske forfattere» Máilmme lohkanbeaivvi Rauni Magga Lukkari girjás poesiijain.

    Dat dáhpáhuvvá odne eahkedis Romssa sámi viesus Romssas.

    Lukkari válddii gieskat vuostá gonagasa ánsumedáljja ja Romssa ja Finnmárkku fylkka kulturbálkkašumi. Son lea doaibman girječállin ja girjegoastideaddjin 35 jagi. Son lea maid čállán máŋga prologa festiválaide ja ávvudemiide, ja dasa lassin divttaid ja teáhterčájalmasaid.

    Máilmme girje- ja vuoigŋaduodjebeaivi (maiddái gohčoduvvon máilmme girjebeaivin) lea ON-beaivi mii ávvuduvvo cuoŋománu 23. beaivvi.

    Dát ávvubeaivi mearriduvvui ON oahpahusa, dieđálašvuođa, kultuvrra ja gulahallama (UNESCO) váldočoahkkimis jagis 1995.

    Les på norsk

    Forfatter Rauni Magga Lukkari
    Foto: Anne Olli / NRK
  • Sámediggi doarju Finnmárkku spábbačiekčanbiirre barggu vealaheami ja rasismma vuostá  

    Sámediggi juolluda 400.000 kruvnna doarjjan Finnmárkku spábbačiekčanbiirre prošektii MII-MET-VI.

    Prošeavtta ulbmil lea eastadit vealaheami ja rasismma spábbačiekčama bokte deaivvadanbáikin. Jurdda lea spábbačiekčama bokte hukset lagat oktavuođaid olbmuid ja servodagaid gaskkas Finnmárkkus.

    Doarjja juolluduvvo Sámedikki regionálaovddidanprošeavttaid doarjjaortnegis.

    – Mii iluin doarjut MII-MET-VI. Sámediggi jáhkká ahte prošeakta sáhttá čájehit mo boahtteáiggis sáhttá bargat rasismma ja vealaheami eastademiin. Lea hirbmat buorre ahte aktevra nu go Finnmárkku spábbačiekčanbiire váldá hástalusa duođalažžan ja searvá dehálaš eastadanbargui, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).

    Imaštalat go maid MII-MET-VI mearkkaša?
    Dat leat dat vuosttaš sánit prošeavtta čuorvvassániin – davvisámegillii, kvenagillii ja dárogillii:

    Mii leat seamma joavkkus!

    Met olema samassa laakissa!

    Vi er på samme lag!

    I den første cuprunden mellom Alta IF og Kirkenes IF ble MII-MET-VI-prosjektet markert før kampstart.
    Foto: Anders Abrahamsen / Finnmark Fotballkrets