Doaibma lassána

Oljoealáhusas doaibma davvin lassána, muhto gelbbolašvuohta lea váilevaš.

Melkøya - Snøhvitfeltet

Moalkkuin lahka Hámmarfeasta lea stuorra dárbu inšeneavrraide.

Foto: Scanpix

Lea surgat go Davvi Norggas livčče bargu eambbo go doarvái oljoealáhusas, muhto lihkká leat ollu nuorat geat eai čađat joatkkaskuvllaoahppu mii attášii dan gelbbolašvuođa mii gáibiduvvo ealáhusas, lohká Norsk Industriija fágahoavda Jørn Sund Henriksen ievttá Barentsábikonferánssas Hámmarfeasttas.
Logut čájetit ahte 75 % gánddain geat váldet ámmátfága Finnmárkku joatkkaskuvllain, heitet gaskan.

Norsk Industriija fágahoavda Jørn Sund Henriksen mielas lea surgat go Finnmárkku nuorat eai gerge joatkkaskuvlla, ja lohká maid leat vahágin go nuorat garvet dan váddámus matematihka mii dagažii vejolažžan lohkat maiddái inšenevran. Riikkas lea stuorra váilevašvuohta dáidda, ja eandalit oljoealáhusas.

Danin illuda Henriksen go gullá Hammarfeastta joatkkaskuvllas gal lassánit oahppit geat válljejit realfágaid.

Ievttá Barentsábisemináras muitalii ge Hámmarfeastta joatkkaskuvlla rektor Marianne Sivertsen Næss ahte sin skuvllas lassánedje diimmážis realfága oahppit logis čiežagoalmmatlohkái. Sivvan dása lohká Næss leat earret eará buori ovttasbarggu skuvlla ja ealáhusa gaskka.

– Mis lea ovdamearkka dihtii oktavuohta Statoilain ja Muolkkuin. Ovttasbargosoahpamuš dáhkka ahte luohkkáin leat prošseakta mii addá sidjiide vejolašvuođa oktii vahkkui čiekŋudit min bargui, čilge Henriksen.

Henriksen lohká Norsk Industriija bealis dáhkidit barggu inšenevrra studeanttaide.

Oanehaččat

  • Váldan dálkasiid buohcciviesus

    Davvi-Norgga buohcciviessu Romssas lea fuomášan ahte dálkasat leat jávkan lanjas gos vurkejit daid, nu čállá Nordlys áviisa. Áviisa dieđuid mielde leat tableahtat jávkan medisiinnalaš klinihkas. – Lea duođalaš ášši go boastut geavahat A-dálkasiid. Muhto sii eai dieđe vel gii lea váldán dálkasiid, dadjá klinihkkahoavda Markus Rumpsfeld. Buohcciviessu lea váidán ášši politiijaide.

Laster Twitter-innhold