Hopp til innhold

– Hállama bokte sáhttá hávkadit biruidbidjama áigumušaid

Kalle Urheim ii šat suorgan jus muhtin viggá bahávuoiŋŋaid botkalit. Son sávvá ahte almmolaš ságastallamiin nagoda loahpahit dáid vieruid.

Les på norsk: Stod frem offer i Tysfjord-saken – vil snakke i hjel trusler om ganning

Kalle Urheim

HEAITIT ERET: Kalle Urheim lohká ahte leat buorre go šaddá ságastallan biruidbidjama birra.

Foto: Tea Isabel Myrvold / NRK

Su mielas lea lossat hállat biruidbidjama birra. Muhto dovdá seammás ahte dá lea vuohki mo sáhtášii loahpahit dán vieru. Ságastallan almmolašvuođas lea vuohki.

– Mun háliidivččen ahte dát jávkaduvvo. Dákkár sevdnjes osiid sámi kultuvrras, mii eat hálit. Danin lea dárbu jienádit garrasit. Lea buorre go muhtimat leat rahpasit muitalan. Hállama bokte sáhttá hávkadit biruidbidjama, dadjá Urheim.

Divttasvuona-almmái lea beakkán sámi artista.

NRK lea reportášaid bokte čalmmustahttán ahte dát lea servvodatváttisvuohtan muhtin sámi guovlluin.

Sii, geat hommájit biruiguin, dahket dan aiddo fal birolašvuođain, daddjo. Ulbmil lea doalvut soapmása bárttiide dahje bidjat earáid lossamillii, buozalmasvuhtii ja vel vearrát; jápmimii duvdit. Dáid goansttaid máhttet ja čađahit vásedin olbmot.

Duohtavuohta lea ahte olusat ballet, dovdet lossamiela ja olgguštuvvojit.

Dát guoská sihke daidda, geat jáhkket ahte soapmásat bidjet nuppiide bahávuoiŋŋaid ja daidda, geat navdojuvvojit dan dahkat.

Politiija: – Váttis árvvoštallat

Kalle Urheim mielas lea dát juoga, maid sáhtášii ráŋggáštit.

– Norgga láhka dadjá ahte dan, guhte uhkida nuppi, sáhttá ráŋggáštit, son deattuha.

Urheim mielas lea dát psyhkalaš terror.

– Dat, guhte dahká ná, áiggošii baldit nuppi dan muddui ahte buohccá psyhkalaččat. Ja jurdda lea dieđusge baldit nuppi nu sakka ahte ii duostta ba hállatge ášši birra, son dadjá.

Finnmárkku politiijameašttir Ellen Katrine Hætta lea bajásšaddan Guovdageainnus, ja lohká iežas diehtit biruidbidjama birra.

Son dadjá ahte politiijat váldet dákkár áššiid duođas. Seammás šaddá maiddái hástalussan dutkagoahtit dáid.

– Ferte árvvoštallat leago dat uhkideapmi, dárogillii trussel. Ja de fertet árvvoštallat makkár ráŋggáštus-paragráfa dasa heive, čilge Hætta.

Politimester Ellen Katrine Hætta

UHKÁDUS?: Politiijameašttir Ellen Katrine Hætta.

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

– Leago láhkarihkkun bidjat baháid nubbái?

– Dat mii lea váttis lea ahte don it dieđe gávdnojit go dat bahát, neavrrit dahje birot. Ja ahte leago oppa vejolašge bidjat nuppi ala. Dan lea hui váttis árvvoštallat. Muhto jus don uhkádusaid buvttát, de lea midjiide álkit guorahallat leago dát dakkár maid galgá ráŋggáštit, dadjá politiijameašttir.

– Ii bastte sutnje

Kalle Urheim muitala ahte lea vásihan veahá maidge eallimis. Sus leat nu eatnat ovdamearkkat ahte illá diehtá guđemuš vásáhusa galggašii namuhit.

Son lea ožžon breavaid poasttas, muhtimat leat riŋgen ja soapmásat leat gis fasttit geahčastallan sutnje.

Maŋŋágo dat gohčoduvvon Divttasvuona-ášši beakkehii VG-áviissas 2016 geassemánus, de bođii breava Kallii. Son lei sin gaskkas, guhte almmolaččat muitalii veagalváldimiid birra.

– Das lei muhtin čállán ahte jus in oro jávohaga, de dáhpáhuvvá juoga, son muitala.

Ieš lea iežas nanosmahttán, muitala. Danin ii bastte biruidbidjan sutnje.

– Muhto in mun liikká dohkket dáid vugiid. Mu mielas lea dát seammá go psykalaš terror ja veahkaválddálašvuođa áitagat. Áibbas dohkketmeahttun ja man fertet eastadit juohke láhkai. Oktavuohta, ráhkesvuohta ja universa lea min fápmu eallimis, ja dát galget maid suddjet min, son dadjá.

Urheim rámida maid ovddeš Hápmira leansmánne Aslak Finvik, guhte dál lea politiija vuosttasbálvá.

– Son gal duođai berošta. Mun lean Finvikii muitalan geat mu leat uhkidan ja mu bearraša maŋimuš jagiid.

Politiija vuosttasbálvá Aslak Finvik dajai dán NRK:i gieskat.

– Sii, geat dán muitalit, leat ollesjierpmat olbmot. Sii dovddahit ahte dihtet muhtimiid birra geat máhttet eanet go earát. Dát boktá balu.

Loga nai: Derfor skriver vi om ganning

Korte nyheter

  • Áigot dutkat jievjaskuolffi

    Les på norsk.

    Návuona suohkan lea addán Norgga luonddudutkan instituhttii (NINA) lobi seaivut ja girdit vuollegaččat helikopteriin suohkanis.

    Girdin dáhpáhuvvá áitojuvvon jievjaskuolfenáli dutkanprošeavtta oktavuođas.

    Girdin galgá dáhpáhuvvat suoidnemánu loahpas.

    Instituhtta lea maid ohcan helikopterlobi Hámmerfeasttas, Omasvuonas, Ráissas ja Gáivuonas, dieđiha Framtid i Nord aviisa.

  • Stuorra balloŋŋa áicojuvvon máŋgga sajis Davvi-Norggas

    Les på norsk.

    NRK lea ožžon máŋga cavgilemiid olbmuin geat leat oaidnán stuorra balloŋŋa girdimin máŋgga sajis Davvi-Norggas. Dat lea earret eará áicojuvvon Trænas, Oarjjelij Bájddáris, Bådåddjos, Evenáššis, Skánihis, Beardogoržžis ja Čáhcesullos.

    Čájehuvvo ahte Esrange Space Center Gironis lea sádden balloŋŋa. Das lea Davvi-Amerihká ulbmilin, ja lea 1,7 miljovnna kubihkkamehtera stuoris. Nu boahtá ovdan preassadieđáhusas.

    Balloŋŋa lea nu gohčoduvvon NASA BOOMS-balloŋŋa, ja dat lea stuorámus mii goassege lea sáddejuvvon Davvi-Ruoŧa gomuvuođaguovddážis.

    Balloŋŋa geavahuvvo poláraáibmogearddi røntgensuonjardeami dutkamii. Bohtosat geavahuvvojit dutkama várás.

    Balloŋŋa sáhttá girdit sullii 45,7 kilomehtera eatnama bajábealde.

    NASA BOOMS balloon skutt opp fra Kiruna, flyvende på blå himmel.
    Foto: Mattias Forsberg / SSC
  • Mii oastit ja vuovdit eambbo geavahuvvon gárvvuid

    Dađistaga eanet olbmot geavahišgohtet márkansajiid Tise ja Finn.no go vuvdet gárvvuid. Ollu gárvvut mat leat vuovdimassii, eai leat goassege geavahuvvon.

    Eambbosat vásihit ahte lea váddáset vuovdit gárvvuid lassáneami geažil.

    – Ádjána guhkit vuovdit. Ovdal manai jođánit jos almmuhin čuvlla .Muhto dalle eai lean seamma olu geavaheaddjit, muitala Tise geavaheaddji Paolla da Silva, gii lea geavahan márkansaji 2017 rájes.

    Maŋimus jagi lea Tise geavaheddjiid lohku lassánan 20 proseanttain.

    Maiddái Finn.no dieđiha ahte sis lea leamaš ollu lassáneapmi maŋemus jagiid Torget geavahusas, erenoamážit gárvvuid gávppašeamis ja vuovdimis.

    Paolla Da Silva holder en rosa kjole i hånda. Hun har på seg en stripete topp.

    Vi sel og kjøper meir brukt: – Det er kjøpars marknad no

    Stadig fleire tar i bruk marknadsplassane Tise og Finn.no for å selje kleda sine. Og mange av kleda som er til sals, har aldri vore brukte.