NRK Meny
Normal

Sámi dearvvašvuođa sámegielbálvalus lea heajos dásis

Dan oaivvilda sámi doaktáriid searvvi jođiheaddji Ole Mathis Hetta, maŋŋel go gullá dearvvašvuođa ministara áigumuša nannet olgoriikalaš dearvvašvuođa bargiid dárogiel máhtu.

Karasjok gamlehjem

Guorahallan maid NRK lea čađahan ovttas buohccidivššárlihtuin, čájeha ahte 90 proseantta buohccidivššáriin leat vásihan giellaváttisvuođaid suorggis.

Foto: Piera Balto / NRK

Sámigielddas Kárášjogas gal ožžot boarráset olbmot dearvvašvuođa bálvalusaid sámegilli, dainna lea Dávvet Biret Risten dahje Berit Kristen Aslaksen duhtavaš.

Kirsten Berit Aslaksen

Dávvet Biret Risten dahje Berit Kristen Aslaksen.

Foto: Piera Balto / NRK

– Dáppe lea somá, mis lea nu somá oktii njálmmit háleštit, lohka Biret Risten.

Buohccit ožžon vearu diagnosa

Vaikko vel Kárášjoga gielddas ožžot dearvvašvuođa bálvalusa sámegillii, de ii leat seamma dilli miehta norgga oaivvilda Ole Mathis Hetta.

Ole Mathis Hetta

Sámi doaktáriid searvvi jođiheaddji Ole Mathis Hetta.

Foto: Piera Balto / NRK

– Obbalaš dilli sámis ii leat seamma buorre go Kárášjogas, lohka Hetta.

Hetta joatká muitalit ahte dat lea earunamaš buohcciviesuin ahte lea heajos sámegielfálaldat. Son lohka maid gullot ahte buohccit leat ožžon vearu diagnosa ja muhtomin vearu dálkasiid.

– Mun lean gullan lagasolbmuid muitaleamen ahte diet gal válddi eatniset heakka, dadjá Hetta.

Loga maid: SANKS guovllokontåvrå bissu

Ii ane muittus sámi dearvvašvuođa

Bent Høie

Norgga dearvvašvuođa ministtar, Bent Høie.

Foto: NRK

Ole Mathis Hetta mielas lea unohas go Norgga dearvvašvuođa ministtar, Bent Høie, ii ane muittus sámi dearvvasvuođa bálvalusa gielladárbbu.

– Mun in jáhke ahte dat lea buot áiggiid dan ahte sii eai beroš, muhto mun jáhkán dat lea diehtemeahttunvuohta mii lea sivva, lohka Hetta.

Duogáš áššái lea go dearvvašvuođa ministtar lea fuolastuvvan olgoriikalaš dearvvasvuođabargiid váilevaš dárogielmáhtu geažil. Nu bođiige ovdán vuossárgga Dagsrevyenis, go dajai ahte váttisvuođa viidodat mii dearvvašvuođa bargiid bealis dovddahuvvo, ja sin ballu dasa, orru vásihuvvomin mealgat stuorisin.

Hetta atná ministara dárogielnannen gáibádusa buorre ovdamearkan dasa movt eanetlohku dávjá garvá sámi beroštumiid.

– Die lea eanetálbmoga vuohki, go mihkke čuohcá siddjiide de dan gal váldet hui duođalaččat. Muhto go unnit álbmogis lea váttisvuohta, de das eai beroš, lohka Hetta.

Geahča tv ášši das:

Samisk i helsevesenet

90 % vásihan giellaváttisvuođa

Guorahallan maid NRK lea čađahan ovttas buohccidivššárlihtuin, čájeha ahte 90 proseantta buohccidivššáriin leat vásihan giellaváttisvuođaid suorggis.

Čuoččuhussii ahte «Giellaváttisvuođat mu bargosajis leat dágahan ahte buohccit ožžot heajut divššu» vástidit viđa buohccidivššáris guovttis ahte leat ovttaoaivilis dahje oalle ovttaoaivilis.

Dákkár hástalusat eai gal leat ođas Hettai, guhte oaivvilda ahte sámis lea álot leamaš heitot dilli.

– Dat ii leat ođas, sámis lea leamaš diet váttisvuohta juo 100 jagi. Ii leat go 40 jagi áigi go oaččuimet sámegiel doaktára ja buohccidivššáriid, ovdal ledje dulkkat ja lagas olbmot šadde dulkot. Nu ahte dilli lei ártet sámis, lohka Hetta.

Muhto Hetta lea duhtavaš go ášši maid dárogielagiid dáfus čalmmustahttet, ja jus mearridivčče riikkaviidosaš giellanjuolggadusain dearvvašvuođasuorggis, de sáhttá dain ávki maiddái sámegielagiidda.