Dát ealli suhttada olbmuid miehtá Sámi

Boazodoallit sihke Norgga, Ruoŧa ja Suoma bealde gillájit garra rasismma go ollugat eai ádde dán ealáhusa.

Reinsdyr Misvær

Nordlánddas guhtot sullii 15.000 bohcco birra jagi. Go bohccot ihtet olbmuid gittiide, de leat soapmásat geat moaráskit.

Foto: Lars Olav Handeland

Čálus ođasmahtto ja viiddiduvvo

– Ollugat olggobeale badjedilli eai ádde boazudoaluealáhusa, mo dat doaibmá ja bohcco luonddu. Danne gillájit boazodoallit dávjá bádjelgeahččama, fasttes cielaheami ja garra áitagiid dihte.

Nu lohká Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi seniorráđđeáddi, Randi A. Skum NRK Sápmái. Gieskat son háleštii nuorra boazodoalliin, geas ledje erenoamáš váivves vásáhusat.

Randi A. Skum (NSR)

Randi A. Skum hálidivččii viiddis ságastallama badjeolbmuid badjelgeahččamis ja vealaheamis.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Son muitalii ahte soapmásat njálmmuštit suinna, ja son lea máŋgii gohčoduvvon duolva badjeolmmožin (skitten fjellfinn) almmolaš báikkiin, čilge Skum.

Cielaheapmi ja áitagat

Randi A. Skum deaivvai mannan vahkus nuorra almmáiolbmo geas leat bohccot Ruobbá sullos Gálsa gielddas Romssa filkkas.

Dát almmái muitalii mo son dávjá cielahuvvo almmolaš báikkiin ja earret eará gohčoduvvo duolvá sápmelažžan dahje «fjellfinnan». Son lea maid vásihan áitagiid.

Olbmot bahádaddet suinna go oaivvildit boazodoalliin ii leat miige dahkamušaid priváhta opmodagaid alde.

– Son muitalii mo lea boazodoaluin bargat, ja mo son dávjá huhccaluvvo eret gos dal de ihkenassii livččii. Soapmásat leat suhttan go bohccot bohtet priváhta eatnamiidda ja sin mielas bohccuin ii leat doppe miige dahkamušaid, čilge Skum.

Máŋga sullasaš ášši

Dákkár sullasaš áššiid vásihit goasii juohke sajis Norggas gos lea sámi boazodoallu. Sáltu Nordlánddas lea okta dákkár riiduguovlu (dárogielčálus).

Sosiála mediain geavahuvvojit erenoamáš garra sánit. Facebookas gohčoduvvojedje Sálttu boazodoallit gieskat biru lappalažžan (lappjævel), ja olbmot ávžžuhit earáid báhčit bohccuid mat bohtet priváhta eatnamiidda.

Rein på innmark, sterke reaksjoner

GARRA SÁNIT: «Sii láhttejit dego oamastivčče olles riikka.» ja «Báže!» leat muhtin kommentárat mat leat almmuhuvvon Facebookas maŋŋá go boazočora iđii eanandoalloeatnamii Sálttu-guovllus.

Foto: MONTASJE: Benjamin Fredriksen

– Ii dárbbaš leat nu ahte eananoamasteaddjit dahket dán go leat bahánihkkánat, muhto go leat boastut ádden mo boazodoallu doaimmahuvvo ja makkár vuoigatvuođat ealáhusas leat, lohká Skum.

Sátnejođiheaddji: – Boasttu vuohki

Gálsa sátnejođiheaddji, Mona Pedersen, ii loga dovdat riidduid mas dás lea sáhka. Su mielas almmatge ii oru Randi A. Skum rivttes vuogi mielde dán ášši ovddidan. Pedersen logai dán birra vuosttaš geardde Randi A. Skum bloggas.

– Dát leat munnje ođđa dieđut. In munge diehtán dás maidige ovdalgo lohken dán birra bloggas. Dál leat hirbmat ollugat juohkán ášši Facebookas ja mu mielas lea unohas go ná šaddá.

Sátnejođiheaddji mielas lea unohasat ná gilvit riidduid.

Mona Pedersen, ordfører i Karlsøy

Gálsa sátnejođiheaddji Mona Pedersen váruha gilvimis unohis bloggačállosiid neahtas.

Foto: Karlsøy kommune

– Dát oainnat bohciidahttá mearihis garra digáštallama. Ruobbá suolu ii leat nu stuoris ja doppe lea dušše okta boazodoalli ja dál dihtet buohkat gii son lea. Dákkár bloggačállosat dušše dahket riidduid, eaige čoavdde daid, váruha sátnejođiheaddji Mona Pedersen.

Dasa ii leat Skum ovttaoaivilis. Su mielas lea sihke mávssolaš ja dárbbašlaš čalmmustahttit dan fasttes badjelgeahččama, cielaheami ja áitima maid boazodoallit miehtá riikka vásihit.

– Dákkár dáhpáhusat dađibahábut eai dáhpáhuva hárve, baicce menddo dávjá. Mu mielas lea dehálaš dákkár áššiin muitalit vai eastadivččii eambbo dáhpáhusaid, lohká Randi A. Skum.

Suoma ja Ruoŧa bealde maid

Okta dain eanemus lohkkojuvvon ártihkaliin diibmá Ruoŧa Dagens Nyhter áviissas lea «Varför hatar folk renarna så mycket? dahje sámegillii «Manne olbmot nu sakka vašuhit bohccuid?».

Dán artihkalis čállá boazodoalli Jakob Nygård ahte sisabahkkemat, geaidno- ja togajohtolagat leat hehttehussan boazodollui, ja olbmot geat vašuhit bohccuid vurjet su nu sakka ahte ii bállen oađđit.

Vealaheapmi ja eahpeáššálaš láhtten sámiid vuostá lea Suoma bealde maid áibbas oahpis interneahta ságastallanforumin ja áviissaid lohkkiidčállosiin. Dan leat sápmelaččat vásihan dávjá.