Hopp til innhold

Dássta dal festiválav dåhkki ásadit.

Oassálasste oadtjun ietja gæhttjalit, happset, májsstet ja merustallat makta l sáme árbbedábálasj biebbmo gå vásse vahkkoloahpen sáme biebbmofestiválla ásadalladuváj.

Dáhkkár ábnnasa lidjin guovddelin biebbmofestiválan Divtasvuonan.

Dáhkkár ábnnasa lidjin guovddelin biebbmofestiválan Divtasvuonan.

Foto: Sander Andersen / NRK

– Berustav dålusj biebmojt, ja daj barggat, ja de diedon ienebuv oahppat, subtsas akta oasseválldijs Martin Rimpi.

–Dát la mijá kultuvrra, ja dát de muv galggá tjuovvot, ja tjuovvot sijáv gudi de muv maŋen båhti.

Martin Rimpi

Martin Rimpi

Foto: Simon Piera Paulsen / NRK

Martin Rimpi la oassálasste Ájluovtan Divtasvuonan gånnå biebbmofestiválla dán bále ásadalladuváj.

Biebbmokultuvrav tjalmostahttet

Ja dát la gålmåjahkásasj prosjækta gånnå ulmme l sáme árbbedábálasj biebmov bisodit ja tjalmostahttet, máhtudagáv ja berustimev lasedit. Duodden aj sáme mannoæládusáv Nuortta-Nordlándan ja Oarje-Råmsån åvdedit.

Márkomanno, Árran, Várdobáiki, ja mannoæládusvidnudagá Njunjes Divtasvuonan ja Inga Sámi Siida Soarttán åvddånahtátjit sáme biebbmokultuvrav, mannoæládusáv ja duojev.

Dijmmá ásadalladuváj biebbmofestiválla Skánen, ja dán jage la dal Divtasvuonan.

Ellen Cecilie Triumf la biebbmofestivála generála, ja sunji l dal ájnas sáme biebbmokultuvrav ienep vuojnnusij biedjat.

Ellen Cecilie Triumf, lågådalle Gry Hammer ja Gretha Huuva biejvev plánimin.

Ellen Cecilie Triumf, lågådalle Gry Hammer ja Gretha Huuva biejvev plánimin.

Foto: Sander Andersen / NRK

– Sihtap tjalmostahttet dánna l buorre sáme biebbmokultuvrra. Dat biebbmo mij la mijá gaskan la juoga majt máhttep ålles væráldij vuosedit. Ja dagu mannoæládus máhttá vuobddet dáv biebbmokultuvrav.

– Dát kurssa la dahkkár majt máhtti turistajda vuosedit, jali aj majt ulmutja ietja máhtti dahkat. Munji l gåjt suohtas gå ienep ulmutja vuojnnet biebmov berusti, ja vuojnni dat biebbmo mij la miján, danna l árvvo, ja dav de vierttip ienebuv bårråt ja ietja dahkat ienebuv gå udnátjij.

Njunjes jådediddje Anna Kuoljok aktan Karete Pedersenijn ja Linda Jessenijn lij málev biedj gáhkkodá

Njunjes jådediddje Anna Kuoljok aktan Karete Pedersenijn ja Linda Jessenijn lij málev biedjam gáhkkodájge sisi.

Foto: Sander Andersen / NRK

Árranin lij lávvodagá rabás drop-in kursa ja bierggosuovastuhttem, ja oassálaste aj oadtjun diehtet gåktu bárkov ávkástallat biebbmon, májsstet ja gåktu dahkat.

Ájnas åhpadus mánájda

Kursajådediddje ieme sáme biebmojt riesstijit lij Greta Huuva Jåhkåmåhkes Svieriga bieles. Greta Huuvaj la ájnas dålusj máhtudagáv ja diedojt åhpadit, ja ájnas la aj máná oahppi nav vaj árbbedábálasj biebbmo båråduvvá juohkka biejve.

Málle mij la gåjkkådum la akta ábnnasijs majt Greta Huuva vuosedij biebbmofestiválan Divtasvuonan.

Málle mij la gåjkkådum la akta ábnnasijs majt Greta Huuva vuosedij biebbmofestiválan Divtasvuonan.

Foto: Sander Andersen / NRK

– Dáv sidáv åhpadit nav vaj ij dáhpe ja máhtudagá gádo, mánájda aj. Ajtu galgajma dáv skåvllågievkanin åhpadit nav vaj máná aj dáv åhpadusáv máhtti gadtsat. Fámilja e desti sæmmi láhkáj ællobargov tjuovo dagu åvddåla, ja nav bæjválasj biebmoj allasisá riejsstemin sæmmi gå åvddåla. Dáv dal dálla dahká gå li lárkkama, ja gå asstit, ja uddni lip mále, libre, tsåge ja vuojŋŋama birra oahppam, ja gåktu dajt máhttá biebbmon ávkástallat. Dahkkár ábnnasa e uddni vuojga aneduvá.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.