Hopp til innhold

Dássta dal festiválav dåhkki ásadit.

Oassálasste oadtjun ietja gæhttjalit, happset, májsstet ja merustallat makta l sáme árbbedábálasj biebbmo gå vásse vahkkoloahpen sáme biebbmofestiválla ásadalladuváj.

Dáhkkár ábnnasa lidjin guovddelin biebbmofestiválan Divtasvuonan.

Dáhkkár ábnnasa lidjin guovddelin biebbmofestiválan Divtasvuonan.

Foto: Sander Andersen / NRK

– Berustav dålusj biebmojt, ja daj barggat, ja de diedon ienebuv oahppat, subtsas akta oasseválldijs Martin Rimpi.

–Dát la mijá kultuvrra, ja dát de muv galggá tjuovvot, ja tjuovvot sijáv gudi de muv maŋen båhti.

Martin Rimpi

Martin Rimpi

Foto: Simon Piera Paulsen / NRK

Martin Rimpi la oassálasste Ájluovtan Divtasvuonan gånnå biebbmofestiválla dán bále ásadalladuváj.

Biebbmokultuvrav tjalmostahttet

Ja dát la gålmåjahkásasj prosjækta gånnå ulmme l sáme árbbedábálasj biebmov bisodit ja tjalmostahttet, máhtudagáv ja berustimev lasedit. Duodden aj sáme mannoæládusáv Nuortta-Nordlándan ja Oarje-Råmsån åvdedit.

Márkomanno, Árran, Várdobáiki, ja mannoæládusvidnudagá Njunjes Divtasvuonan ja Inga Sámi Siida Soarttán åvddånahtátjit sáme biebbmokultuvrav, mannoæládusáv ja duojev.

Dijmmá ásadalladuváj biebbmofestiválla Skánen, ja dán jage la dal Divtasvuonan.

Ellen Cecilie Triumf la biebbmofestivála generála, ja sunji l dal ájnas sáme biebbmokultuvrav ienep vuojnnusij biedjat.

Ellen Cecilie Triumf, lågådalle Gry Hammer ja Gretha Huuva biejvev plánimin.

Ellen Cecilie Triumf, lågådalle Gry Hammer ja Gretha Huuva biejvev plánimin.

Foto: Sander Andersen / NRK

– Sihtap tjalmostahttet dánna l buorre sáme biebbmokultuvrra. Dat biebbmo mij la mijá gaskan la juoga majt máhttep ålles væráldij vuosedit. Ja dagu mannoæládus máhttá vuobddet dáv biebbmokultuvrav.

– Dát kurssa la dahkkár majt máhtti turistajda vuosedit, jali aj majt ulmutja ietja máhtti dahkat. Munji l gåjt suohtas gå ienep ulmutja vuojnnet biebmov berusti, ja vuojnni dat biebbmo mij la miján, danna l árvvo, ja dav de vierttip ienebuv bårråt ja ietja dahkat ienebuv gå udnátjij.

Njunjes jådediddje Anna Kuoljok aktan Karete Pedersenijn ja Linda Jessenijn lij málev biedj gáhkkodá

Njunjes jådediddje Anna Kuoljok aktan Karete Pedersenijn ja Linda Jessenijn lij málev biedjam gáhkkodájge sisi.

Foto: Sander Andersen / NRK

Árranin lij lávvodagá rabás drop-in kursa ja bierggosuovastuhttem, ja oassálaste aj oadtjun diehtet gåktu bárkov ávkástallat biebbmon, májsstet ja gåktu dahkat.

Ájnas åhpadus mánájda

Kursajådediddje ieme sáme biebmojt riesstijit lij Greta Huuva Jåhkåmåhkes Svieriga bieles. Greta Huuvaj la ájnas dålusj máhtudagáv ja diedojt åhpadit, ja ájnas la aj máná oahppi nav vaj árbbedábálasj biebbmo båråduvvá juohkka biejve.

Málle mij la gåjkkådum la akta ábnnasijs majt Greta Huuva vuosedij biebbmofestiválan Divtasvuonan.

Málle mij la gåjkkådum la akta ábnnasijs majt Greta Huuva vuosedij biebbmofestiválan Divtasvuonan.

Foto: Sander Andersen / NRK

– Dáv sidáv åhpadit nav vaj ij dáhpe ja máhtudagá gádo, mánájda aj. Ajtu galgajma dáv skåvllågievkanin åhpadit nav vaj máná aj dáv åhpadusáv máhtti gadtsat. Fámilja e desti sæmmi láhkáj ællobargov tjuovo dagu åvddåla, ja nav bæjválasj biebmoj allasisá riejsstemin sæmmi gå åvddåla. Dáv dal dálla dahká gå li lárkkama, ja gå asstit, ja uddni lip mále, libre, tsåge ja vuojŋŋama birra oahppam, ja gåktu dajt máhttá biebbmon ávkástallat. Dahkkár ábnnasa e uddni vuojga aneduvá.

Korte nyheter

  • Spesialenheten etterforsker skytehendelsen i Vardø

    – Spesialenheten er varslet om at en person er skutt i beinet av politiet i Vardø. Spesialenheten har besluttet å iverksette etterforsking, og våre etterforskere er på vei til Vardø. Det skriver Spesialenheten for politisaker i en pressemelding. Formålet er å få belyst hendelsesforløpet. De skriver videre at enheten alltid etterforsker saker der en person blir alvorlig skadet som følge av politiets tjenesteutførelse, uavhengig av om det er mistanke om det har skjedd noe straffbart.

  • Jåma Futures-prográmmas

    Lullisámi govvejeaddji, govvajournalista ja duojár Naina Helén Jåma, Snoasas eret, lea válljejuvvon dán jagi Europa govvafierpmádaga Futures-prográmmii.

    Son lea okta sullii 100 govvejeaddjis, geat ožžot vejolašvuođa dán prográmma bokte ovddidit iežaset prošeavttaid, viiddidit iežaset oktavuođaid govvaámmátolbmuiguin miehtá máilmmi, leahkit mielde čájáhusain, vuovdalit iežaset dán govvafierpmádaga lávddis ja maiddái beassat leahkit mielde oktasaš čájáhusain Ungára oaivegávpogis Budapestas.

    Dán muitala SR Sámerádioi.

    Jåma govat leat geavahuvvon nu go The New York Timesas, The Guardianas, Aftonbladetis ja VG-áviissas.

    – Somá go mu barggut ná čalmmustahttojit ja rámiduvvojit, lohká Jåma.

  • Gb riikačoahkkin hilggui gieđahallamis Fovsen-ášši

    Guovddášbellodaga (Gb) mannan vahkkoloahpa riikačoahkkin Troanddimis hilggui gieđahallamis Fovsen-ášši, vaikko máŋga sápmelaš áirasa ovddidedje ášši váldodigáštallamis (generaldebatten).

    Earret eará Gb sámediggejoavkku párlamentáralaš jođiheaddji Elisabeth Erke, stáhtačálli Nancy Porsanger Anti ja Lill-Therese Holm Varsi dolle sáhkavuoru Fovsen-áššis.

    – Jáhkán min njunušpolitihkkáriin lea váttis áddet dán ášši ja manne dat lea nu dehálaš sápmelaččaide, oaivvilda Erke.

    Eanandoallo- ja borramušministtar Sandra Borch dadjá dán:

    – Mis (ráđđehusas) lea olu oahppat Fovsen-ášši gieđahallamis. Dát lea váttis ášši. Dál fertet geahččat ovddosguvlui ja mo mii ovttasráđiid boazodoaluin buoremusat sáhtášeimmet čoavdit dán ášši, dadjá Borch.

    Trygve Magnus Slagsvold Vedum på Sps landsmøte
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK