Mearrariika lea sierra gávpotoassi Romssa nuoris guovdo gávpoga. Dáppe leat earret eará orohagat, sámeskuvla, mánáidgárdi, njuovahat ja duodjevisti . Muhto dáppe beasat orrut dušše jus leat dohkehuvvon sápmelažžan. Mearrariikas don leat geatnegahtton sámástit.
Dáiddárguovttos hálideaba boktit digáštallama mo hukset nanu sámi servodaga gávpogiidda.
– Mun lean áitto šaddan áhččin. Mu mánná galgá bajasšaddat Romssas ja mun hálidan láhčit sutnje buori dili, ja hálidan ahte son oažžu nana sámi identitehta vaikko vel orruge gávpogis, lohka dáiddar ja arkiteakta Joar Nango.
- Geahča eambbo dákko:
DÁIDDÁRGUOVTTOS: Joar Nango ja Sigbjørn Skåden Romssanuoris.
Foto: Ann Mariela idivuoma / NRKSápmelaččaid lohku gávpogiin lassána
Eanet aht eanet sápemalaččat fárrejit gávpogiidda. Romssas leat sápmelaččat lassanan beliin logi jagis.
– Dát lea duohtavuohta. Ja danin lea dál lea áigi jurddašisgoahtit makkar boahtteáiggi mii hálidit boahttevaš buolvvaide.
Leat garra njuolggadusat beassat orrut Mearrariika gavpotoasis. Juohkehaš gii diehke hálida ferte deavdit skovi. Iskosiid vuođul mearriduvvo deavddatgo gáibadusaid dohkkehuvvot sapmelažžan.
Dán dáiddabarggu bokte soai hálideaba guoskkahit deháláš fáttáid dego eamiálbmotvuoigatvuođaid ja jeraldaga gii lea sápmelaš ja gii ii.
– Soaitá hárdit muhttumiid
– Dát soaita hárdit muhtumiid, ja dat lea buorre. Mii dárbbašat digáštallat dáid áššiid rahpasit sihke siskkáldasat sámi servodagas ja stuora servodagas, lohká Sigbjørn Skåden.
Fiktiiva ásodatfitnodat, maid gohčodeaba IndigeCorp, lea oastán eatnamiid, guokte boazosiidda ja moadde guolleari iežas ássiide. Ná galget gávpotsápmelaččat doalahit deháláš sámi árbevieruid. Mearrariika gávpotoassi lea Skådena ja Nango jurdagiin duohtavuohta.
– Min riikkaid struktuvrrat gáibidit ahte eanaš olbmot galget orrut gávpogiin.Seammas mii diehtit ahte sámi giella- ja kultruvra ceavza buoremusat doppe gos sámit leat eanetlogus. Danin leat dál deháláš huŧktgoahtit vugiid doalahit sámivuođa.
