Hopp til innhold

Danne heaitá Aslaksen Finnmarken-hoavdan

Finnmárken áviissa váldodoaimmaheaddji, Eilif Aslaksen, lea cealkán eret virggistis dušše jagi maŋŋá go álggii bargui.

Eilif Aslaksen

Eilif Aslaksen lea máŋga jagi bargan journalistan NRK Sámis. Son almmatge ii loga vel diehtit maid boahtteáiggis áigu bargat.

Foto: Paul K Egell-Johns / NRK

– Jođiheaddjibargui manná hirbmat ollu áigi, erenoamážit journalisttalaš ásahusas. Mu mihttomearri journalistihkas lea, ahte dat álo galgá nu bures go vejolaččat doaimmahuvvot. Dasa mun leange bidjan olu áiggi, searaid ja návccaid. Dilli dákkár smávva ásahusas, nugo Finnmarkenis, lea ahte mis eai leat nu galle journalistta ja danne gártá maid ieš dat jođiheaddji bargat maid eará go dušše jođihit, čilge Aslaksen.

Aslaksen čilge ahte smávvaáviissa váldodoaimmaheaddjái gullet olu eará barggut go dušše jođihit áviissa. Ovdamearkka dihtii ferte ieš maid olu áššiid buvttadit áviisii.

– Dan sáhttá gaskkohagaid bargat, muhto juohke beaivve ná bargat lean dovdagoahtán lea veadjetmeahttun. Danne lean válljen dáid heaitit Finnmarken áviissa váldodoaimmaheaddjin ja hoavdan, dovddaha Aslaksen.

Dás sáhtát gullat oasi jearahallamis mii sáddejuvvui otná Veaigesáddagis.

Guhká bargan journalistan

Eilif Andreas Aslaksen (53) lea bajásšaddan Hilláguras Deanus. Son lea bargan journalistan jagi 1983 rájes. Journalistihka lea lohkan Norgga journalistaallaskuvllas Oslos (1989–1991).

Eilif Aslaksen lea bargan dáin áviissain ja mediaásahusain:

Ságat (1983–84), Sámi Áigi (1984–1986), Dagbladet Finnmarken (1986–1989, 1991–1994), NRK Sami Radio (1994–1999, 2005–2015) ja Finnmark Dagblad (1999–2000, 2004).

Son álggii Finnmarken áviissa váldodoaimmaheaddjin golggotmánus 2015.

Eilif Aslaksen lea máŋgii vuoitán Finnmárkku journalistasearvvi journalistabálkkašumi ja jagis 2015 son vuittii Sámi journalistabálkkašumi.

Olu áviissain lea guhká leamaš váttis dilli. Eai šat nu ollugat loga bábiráviissaid, almmuhusdienas unno ja ollugat leat hárjánan nuvttá ođđasiidda neahtas. Mo lea leamaš dustet dáid hástalusaid?

– Diet lea min árgabeaivi. Maŋimuš jagiid áigge lea almmuhusdienas mearihis olu njiedjan. Unnán ruhta boahtá sisa ja almmuhusat neahtas eai leat doarvái. Dat mii liikká lea movttidahtti lea, ahte mii leat nagodan lasihit lohkkiidlogu, mojohallá Aslaksen.

Ii vel dieđe gos áigu bargat

Eilif Aslaksen mieđiha, ahte Finnmarken áviissa ruhtadilli ii leat buoremusaid searvvis.

– Dát diehttelasat maid čuohcá dan journalisttalaš bargui.

Maid orut iežat mielas olahan váldodoaimmaheaddjin?

– Mii leat lasihan lohkkiidlogu. Dalle go mun álgen ledje mis 4200 diŋgojeaddji, sihke bábiráviissa lohkkit ja digitála diŋgojeaddjit. Justa dál mis leat 4700 diŋgojeaddji. Dat gal lea mu mielas leamaš suohtas vásihit.

Maid de áiggot bargat go heaittát dálá barggus?

– Mun in leat vel álggage smiehttan maid áiggošin viidáset bargat. Mun áiggon nu guhká go nagodan ain doaimmahit dan barggu mii mus dál lea dassážii go ođđa váldodoaimmaheaddji boahtá sadjái. Dasto ferten geahčadišgoahtit virgealmmuhusaid mat dađistaga ihtit. Gosa dál lávken, na dan gal in dieđe, vástida Eilif Andreas Aslaksen.

Korte nyheter

  • Mindre elg skutt i år enn vanlig

    Nå er tiden for elgjakt men det er ikke blitt skutt like mange elg i år som vanlig

    Svein Nordsletta er en av disse som er på elgjakt i år og han sier

    – grunnen til at det er mindre elg i år er på grunn av bjørnen, vi har sett spor av mange bjørn i områdene som fotspor og bjøre bæsj, jeg har også snakket med andre jakt lag og de sier at der er elgene også like redde.

    Einar Asbjørnsen er leder i utmarksavdelingen i Fefo sier det har blitt en halvering fra sist elgjakt som var i 2020, og grunnen kan være at elgen forvalter seg litt i etterskudd og at Norge har hatt altfor høye kvoter, i Asbjørnsen er dems største mistenkte til dette er hva som skjer i finske grensa, hvor de har økt kvotene kraftig i Enare kommune siden 2017.

    Asbjørnsen forsetter med å fortelle hvilke tiltak Fefo vil eventuelt ta

    – Hva vi vil gjøre er å naturlig senke ned kvotene, og kanskje være mer spissa mot hvilke kategorier dyr vi skal felle, typiskt det vil være mer kalv og mindre voksne frie dyr på kvoten, et annet forhold som vil være naturlig å se næremere på er dialogen med finske myndigheter og vi har dialog der allerede, og vi ser for oss at det er aktuelt og ta opp den diskusjonen helt spesifikt og se om det er noe å gjøre i finsk side i tillegg

    Elgfamilie
    Foto: Leo_Avalon / Flickr.com
  • oahccu 2 millijovdna ruvdna gaskkustit sámi historjá

    Sii leike gilvun eará projeavttat Eurohpás, muhtto guovddáš Hattfjelldal oahccu 2 millijovdna kruvnna sin prošektii.

    Josefina Skerk lea beaivválašjođiheaddji sámi kulturguovddáš Sitji Jarane Hattefjelldalenis. son oahccu cavgileapmi ásahusa Kreativt Europa, dá lea eu prográmma kultuvra ja kreatiivva sektora. čađa Kreativt Europa oahccu norgga aktevrat dáidda, kultuvra, filbma ja TV oahccut doarjja internationála kulturovttasbargu.

    prošeakta mii dál fargga álgá lea oktasašprošeakta Nederland ja ovtta romalaš organisašuvdna Ungarnis. Prošeavtta namma lea Lingotell ja gávppašeapmi birra muitalit ođđa historjjá birra.

    Skerk dadjá – Mii sávvat ahtte olbmot álgit geavahit sámegiella ja caggat bajás olbmot gii háliidit geavahit su sámegiella. máinnastat ii leat maidege rádji mat sáhttá muitalit. Dat sáhttá leat árbevirolaš muitalus dahje muitalus don geavahat árgabeaivi. dii geat háliidit geahčalit sáhte muitalit su muitalus ja bargat áššedovdi olbmuide. čállá Helgelendingen

    Josefine Lundgren Skerk
    Foto: Olle Kejonen
  • Fovsen-duopmu: Dáhttot ráđđehusa guorahallat movt duopmu váikkuha eará huksemiidda

    Sosialisttalaš gurutbellodat (SG) / Sosialistisk Venstreparti (SV) ávžžuha Stuorradikki dáhttut ráđđehusa guorahallat makkár váikkuhusat Fovsen-duomus leat eará huksemiidda boazodoalloguovlluin.

    Evttohusa lea bellodat ovddidan ruvdnosárdne-debáhtas, mii dáid beivviid lea Stuorradikkis.

    – Mii oaivvildat ahte duomus leat váikkuhusat earret eará ruvkedoaimmaide Riehpovuonas Finnmárkkus, ja maiddái sierranas plánejuvvon bieggafápmoprošeavttaide Norggas, lohká bellodaga stuorradiggeáirras, Lars Haltbrekken.

    Ii leat vel dihtosis oažžu go SG/SV dása doarjaga eará bellodagain Stuorradikkis.

    Alimusriekti celkkii duomustis golggotmánus diibmá ahte bieggafápmohuksemat Jorpetjahke ja Roan guovlluin Trøndelágas rihkkot álgoálbmot vuoigatvuođaid. Nu ii leat bieggamillo konsešuvdna eai ge baggolotnunlobit lobálačča. Les også nyhetsmeldingen på norsk her.

    Storheia, august 2022
    Foto: Ingrid Lindgaard Stranden / NRK