– Jođiheaddjibargui manná hirbmat ollu áigi, erenoamážit journalisttalaš ásahusas. Mu mihttomearri journalistihkas lea, ahte dat álo galgá nu bures go vejolaččat doaimmahuvvot. Dasa mun leange bidjan olu áiggi, searaid ja návccaid. Dilli dákkár smávva ásahusas, nugo Finnmarkenis, lea ahte mis eai leat nu galle journalistta ja danne gártá maid ieš dat jođiheaddji bargat maid eará go dušše jođihit, čilge Aslaksen.
Aslaksen čilge ahte smávvaáviissa váldodoaimmaheaddjái gullet olu eará barggut go dušše jođihit áviissa. Ovdamearkka dihtii ferte ieš maid olu áššiid buvttadit áviisii.
– Dan sáhttá gaskkohagaid bargat, muhto juohke beaivve ná bargat lean dovdagoahtán lea veadjetmeahttun. Danne lean válljen dáid heaitit Finnmarken áviissa váldodoaimmaheaddjin ja hoavdan, dovddaha Aslaksen.
Guhká bargan journalistan
Eilif Andreas Aslaksen (53) lea bajásšaddan Hilláguras Deanus. Son lea bargan journalistan jagi 1983 rájes. Journalistihka lea lohkan Norgga journalistaallaskuvllas Oslos (1989–1991).
Eilif Aslaksen lea bargan dáin áviissain ja mediaásahusain:
Ságat (1983–84), Sámi Áigi (1984–1986), Dagbladet Finnmarken (1986–1989, 1991–1994), NRK Sami Radio (1994–1999, 2005–2015) ja Finnmark Dagblad (1999–2000, 2004).
Son álggii Finnmarken áviissa váldodoaimmaheaddjin golggotmánus 2015.
Eilif Aslaksen lea máŋgii vuoitán Finnmárkku journalistasearvvi journalistabálkkašumi ja jagis 2015 son vuittii Sámi journalistabálkkašumi.
Olu áviissain lea guhká leamaš váttis dilli. Eai šat nu ollugat loga bábiráviissaid, almmuhusdienas unno ja ollugat leat hárjánan nuvttá ođđasiidda neahtas. Mo lea leamaš dustet dáid hástalusaid?
– Diet lea min árgabeaivi. Maŋimuš jagiid áigge lea almmuhusdienas mearihis olu njiedjan. Unnán ruhta boahtá sisa ja almmuhusat neahtas eai leat doarvái. Dat mii liikká lea movttidahtti lea, ahte mii leat nagodan lasihit lohkkiidlogu, mojohallá Aslaksen.
Ii vel dieđe gos áigu bargat
Eilif Aslaksen mieđiha, ahte Finnmarken áviissa ruhtadilli ii leat buoremusaid searvvis.
– Dát diehttelasat maid čuohcá dan journalisttalaš bargui.
Maid orut iežat mielas olahan váldodoaimmaheaddjin?
– Mii leat lasihan lohkkiidlogu. Dalle go mun álgen ledje mis 4200 diŋgojeaddji, sihke bábiráviissa lohkkit ja digitála diŋgojeaddjit. Justa dál mis leat 4700 diŋgojeaddji. Dat gal lea mu mielas leamaš suohtas vásihit.
Maid de áiggot bargat go heaittát dálá barggus?
– Mun in leat vel álggage smiehttan maid áiggošin viidáset bargat. Mun áiggon nu guhká go nagodan ain doaimmahit dan barggu mii mus dál lea dassážii go ođđa váldodoaimmaheaddji boahtá sadjái. Dasto ferten geahčadišgoahtit virgealmmuhusaid mat dađistaga ihtit. Gosa dál lávken, na dan gal in dieđe, vástida Eilif Andreas Aslaksen.