Fertii skutera lonuhit njealjejuvllagiin

Earenoamáš bivvalis čakčadálvi lea hástalussan boazosápmelaččaide, muhto bohccuide lea ealát.

Mikkel Mathis Hætta

MUOHTA SUTTAI: Mihkkal Máhtte Hætta fertii skutera lonuhit njealjejuvllagiin go measta buot muohta suttai.

– Duoddaris gal lea nu ahte dál ii goastá gal skuteriin vuoddjit, nu ahte ferte njealjejuvllagiin vuoddjit, dadjá Mihkkal Máhtte Hætta.

Son gullá Ábborášša orohahkii ja lea ieš vásihan guhkes čavčča buriid ja heajos belliid.

Mihkkal Máhtte geavai ge goasii sorbmái, go bivvalat leat rášudáhtan jieŋaid.

Álggu geahčen skábmamánu son lei johtime ealuin siidaguimmiiguin, go olles eallu doddjui Vuorašjávrái, nuortabeale Guovdageainnu.

Ábborášša orohagas duššai okta boazu.

Vuorasjávri i Kautokeino

EALLU DODDJUI JÁVRÁI: Dán suddái doddjui Ábborášša eallu golggotmánu 30.beaivvi. Gova gurut ravddas oainnát duššan bohcco govddodeame.

Foto: Henrik A. Sara / Privat

Rašes jieŋaid leat eará orohagat maid vásihan dán čavčča. Ittunjárgga orohaga boazosápmelaččain dušše čieža bohcco, go eallu doddjui Heammonjavvái, davábeale Guovdageainnu, vahkku áigi.

Unnán muohta vuordimis

Stádameteorologa Ola Mellem muitala ahte loahpageahčen Golggotmánu borggai olu ja bijai muohttaga Guovdageidnui, mii lei 30 cm gasu, muhto suttai go liehmudii.

Meterologisk institutt, Tromsø

METEROLOGAT: Ola Mellem barga Romssa meterologalaš instituhtas ja muitala ahte muohta ii leat vuordimis lagamus boahtteáiggis.

Foto: Meterologisk institutt

– Lullebiegga fievrridii liegga áimmu mii suddadii muohttaga. Golggotmánu 8. beaivvi čoskkiidii fas, muhto buolašgrádat eai bistán guhka, dadjá Mellem.

Mellem muitala ahte dábálaččat láve borgat go lea lullebiegga, muhto nu ii lean dán háve.

– Lea váttis sihkkarit dadjat ahte dát lea dálkkádatrievdama dihte, go jahki ii leat jagi viellja. Man ollu muohta lea ovtta dálvvis sáhttá maid rievddadit, dadjá Mellem.

Mellem ii jáhke Finnmárkoduoddarii sáhttá vuordit muohttaga lagamus áiggis.

– Ii borgga olu, go dat orrot vuolledeattut nuorttabealde ja davvebiegga mii mearkkaša ahte riddoguovlluin borgá eanemusat, dadjá Mellem.

Máilbmi liegganan sakka

Máilmmi gaskamearalaš temperatuvra lea 1,1 gráda lieggasit go loahpageahčen 1800-logu. Árktalaš guovllus bivalda máilbmi jođánepmosiid. .

Diibmá lei dat nubbin lieggaseamos jahki mii goasse lea mihtiduvvon.

Temperatuvrraid álge mihtidit jagi 1880. Dan rájes lea 2016 dat lieggaseamos jahki mii lea mihtiduvvon ja 2015 lea dat goalmmádin lieggaseamos jahki. Nu čájehit logut birasdirektoráhta neahttasiidduin.

– Ii dan duostá bálljo jurddašit ge maid dálkkádatrievdan sáhttá buktit, muhto ii go hal dasa sáhte olmmoš maid dagalduvvat. Go ii han olmmoš sáhte dálkki stivret, dadjá Mihkkal Máhtte.

Rašes jieŋat, liegga jeakkit ja váttis vuohttit

Hástalusat leat máŋga boazosápmelaččaide.

Mihkkal Máhtte muitala ahte son láve čuollat ráiggi jikŋii ja iskat man nanu jiekŋa lea ovdal go manná jieŋa nala.

Jekkiid ferte garvit, go dipma jekkiide lea bahá darvánit leaš dál njealjejuvllat dahje skuter mainna vánddarda.

Seammás lea hástalussan bievlamáilmmis gávdnat iežas bohccuid go daid ii sáhte vuohttit bievlamáilmmis.

Muhto ii buot leat nu heitot ahte ii leat juogamasa buorre, oaivvilda son.

Buoret ealát ellui

Vánddardit lea lossat, muhto bohccuide lea hearrádilli.

rein-1210

BOHCCUIDE BUORRE: Guhkes čakča dagaha ahte bohccuide lea buoret guohtun.  

– Go bivalda, de álget haksot guobbarat, ja de álget bohccot maid veahá lihkadit.

Guoppar lea bohcco hersko ja dasa lea hui váibmil. Vaikko bohccot herskostallet, de sávvá borgga.

– Dat lea buorre jus boađášii hui veahá muohta, nu ahte don vuohtát. De dus lea kontrolla ealu badjel go dat lea maid hui dehálaš, loahpaha son.